füüsilist seisundit negatiivselt . Iga persoon on endale usu valinud lähtudes oma soovidest, mida ta elult tahab. See pigem annab eesmärgi, mille nimel elada. Kui usk jumala poole puuduks, oleks maailmas ebakindlus, sest mingi teatud protsent rahvastikust elab jumalale ja nn jumalasõna järgi. Nemad ei oskaks midagi teha ilma "õpetuse" ja juhendamiseta, mis tuleb jumalalt. Lehto väidetele uus tõestusmaterjal ja argumentide laiendamine 1) Usk annab positiivset lootust. Lehto väidab, et usk on inimesele annab positiivset lootust tuues tõestuseks Tsiili kaevurid, kes pääsesid tänu usule, et seal taevas on keegi kõrgem jõud ja suudab neid aidata. Pea igal inimesel tekib elus vähemalt üks kord elus selline olukord, kus lootusetus muserdab meele täielikult ning väljapääsu ei paista olevat.
Muusika retsensioon Käisime klassiõdedega 9. aprillil meie oma kooli küünlavalgusõhtul “Kevade ootuses”, mille eesmärgiks oli anda esinemisvõimalus kooli arvukatele lauljatele ning pakkuda publikule kevade ootuses muusikat. Üritus toimus 15ndat korda ning esinejateks olid Pilvi Karu ja Laine Lehto õpilased, kellel kõigil oli võimalus esitada valitud laul, millest enamus kõlasid klaverisaatel. Juba saali jõudes tekkis mõnus tunne, sest küünlad olid põlema pandud, inimesi oli vähe ning hämar õhkkond muutis asja veelgi paremaks. Laule oli kokku 9, kuid järgnevalt räägin viiest enda lemmikust. Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust
Tallinna Sikupilli Keskkool Elektromagneetiline Põhjamaade moodne kunst 1918-1931 Retsensioon Laura-Liisa Lehto 12.klass Tallinn 2014 Seoses põhjamaade tunni programmiga oleme me pidanud iga aasta külastama mõnda põhjamaade teemalist üritust. See aasta otsustasin mõne dokumentaal filmi asemel külastada üht kunstinäitust KUMU-s, mille teemaks on ''Elektromagneetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918-1931.'' Külastasin seda 25.jaanuaril 2014.aastal.
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist –
ROKOKOO Laura-Liisa Lehto 12.klass Sisukord Mis on rokokoo? Arhitektuur Maalikunst Skulptuur Tarbekunst Kuulsad kunstnikud Mis on rokokoo? Kivikestest ja merekarpidest kaunistus aias Kasvas välja barokkkunstist Hiilgeaeg Euroopas 17301780. aastatel Tekkis Prantsusmaal, levis Saksamaal ja mujal Euroopas Enim levinud Prantsuse õukonnas. Arhitektuur Arhitektuur suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja rasketest elementidest Kasutati peegleid ja seinad olid heledad. Peterof'i palee Trevi purskkaev Maalikunst Dekoratiivsed maalid, kaunistasid interjööri Armastati heledaid toone: helesinine, roosa Kasutati õlivärve ja pehmetoonilisi pastelle Sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pasto...
SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hallikäär, ,,Jõuluööl võib juhtuda ime" (Ehala) solist Risto Paiste, ,,Ära kao" (Lehto) solistid Ave Opp ja Andres Opp, Coming of age (Loughlein); EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor ,,Sauer" ,,Jeruusalemma tütred" (Tobias), ,,Laudate" (Nystedt), ,,Seisab valurikas ema" (Sisask), ,,Kui kallis on Sinu arm" (Kaasik), Jõulurööm (Videen); segakoor ,,Sauer", ,,Saada mind Sa" (Kõrvits) solist Anneli Tarkmeel, klaveril Rita Naaber; segakoor ,,Sauer" ja Kuressaare Muusikakooli
Saar T. Liventaal Rondo Popurii kaunimatest Tiiu Maripuu jõululaulud Heldi Vahter Natalja Laht Jan Erich Sarapuu ,,Kellatorni kõlad'' M. Teras H. Vahter S.Berens, M.Lehto, Omaloominguline popurii K. Roolaht R.Mäetalu ,,Jõuluviisid' T. Tang Tselloorkester Blackwell ,,Rõõmsad pühad'' A. Aruväli Saksofoniansambel ,,Jõulupopurri'' Matis Männa K. Sepa laululapsed O. Ehala ,,Päkapiku K. Sepp jõululaulud' T. Tang
Kuressaare Gümnaasium Akon Referaat Koostaja: Mare Kiider 9a klass Juhendaja: Laine Lehto muusikaõpetaja Kuressaare 2007 Akoni elu ja muusika Aliaune Thiam - aka Akon sündis 14.oktoobril 1981 aastal ja kasvas üles Senegalis enne kui tema ja ta perekond 1986 aastal Ameerikasse New Jerseysse elama asus. Akon kasvas üles perekonnas, kus austati muusikat ning seda peeti tõsiseks kunstiks. Ta on jazzimehest löökriistamängija Mor Thiam'i poeg. Muidugi on kõik
27.09.2016 Laura-Liisa Lehto SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013).
22.detsembril käisin Tallinna Jaani kirikus vaatamas (kuulamas?) Tallinna Filharmoonia kontserti Jõuluduur, kus esinesid solistidena Marvi Vallaste, Oliver Kuusk, dirigendiks oli Eri Klas, kes juhatas Tallinna Kammerorkestrit koostöös ansambliga C-Jam. Marvi Vallaste on eesti lauljatar ning ilmselt teatakse teda ka Kanal 2 saate Reporter ilmaennustajana. Marvi on sündinud Saaremaal 1895.aastal. (Ehk liiga vana ilmatüdruku kohta?) Laulmist hakkas ta õppima Kuressaare Gümnaasiumis Laine Lehto käe all ning ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus tema juhendajaks olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taustalaulja. Teiseks solistiks kontserdil oli tenor Oliver Kuusik. Oliver Kuusik on sündinud 1980
Kuressaare Gümnaasium Arvo Pärt Referaat Koostaja: Janno Siim Klass: XII B Juhendaja: Laine Lehto 2010 Elu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et
mere Soome minna. Seejärel Taavi lahkub, et minna Tallinnna. Oma kaaslased jätab ta Hiiele. Hiljem saabub Hiie rahvas tagasi, kuna katse Soome minna oli luhtunud. Saades teada abikaasa Tallinnase minekust, otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga oma mehele Taavile järele minna. Tallinnas koos olles hakkavad Ilme ja Taavi pingsalt otsima võimalust üle lahe Soome minemiseks ja sealt Rootsi minekuks, kus juba elab Ilme vend Lehto. Vanad tuttavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus, kes kasutas teste meeleheidet ära materiaalse kasu saamiseks. Koos teistega oodatakse rannas paati. Ööbitakse küünides ning paadi saabumise ööl meelitab Marta Taavi teiste juurest tagasi Tallinna, tuues ettekäändeks ülesõiduks vajaminevate väärisasjade olemasolu. Marta ütleb Taavile, et ehted on tema korteris. Korteris aga ehteid pole ja Taavi hinges kerivad kahtlused Marta usaldusväärsuse suhtes
grupp Tööst õppisin, et meie heaolu jaoks on oluline ökoloogiline tasakaalustatus, sest see kujundab keskkonna, kus me edaspidi elame. See on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Kõik inimesed peaksid keskkonda väärtustama ja hoidma, sest igasugune saastumine ei lase meil nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda. KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · KIILI, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2000. · LEHTO, S., KALLE, H., RUUT, J., VAARIK, M. Parema keskkonna nimel. Tallinn: Eesti Loodusfoto, 2001 · Säästva Eesti Instituut. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Tallinn: OÜ Infotrükk, 2003. Veebiviited · Eesti Keskkonnaministeerium, 2006. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. [Online] Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105128/KS_loplil_r iigikokku_1.pdf[19.09.2011].
taani, läti, islandi, ungari, katalaani, poola, leedu, rumeenia, gruusia, turkmeeni, 4 kasahhi, tadfiiki ja esperanto keelde; ka ingliskeelse lugeja ette on tema sõnum teel. Läbi aegade on paljud eesti laululoojad hinnanud kõrgelt tema looduslüürikat, mida tunnistavad mitmedkümned noodiraamatud ja helikandjad. Näiteks: Urmas Alender, Edgar Arro, René Eespere, Olav Ehala, Gunnar Graps, Tajo Kadajas, Tiina Kiilaspea, Tiit Lehto, Heino Lemmik, Neeme Lopp, Raimond Lätte, Helve Mikusaar, Ester Mägi, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Albert Pettinen, Piret Pormeister- Rips, Valdo Randpere, Rein Rannap, Alo Ritsing, Olev Sau, Riho Sibul, Ants Sõber, Eino Tamberg, Kait Tamra, Veljo Tormis, Andres Vahisalu, Galina Vahter, Lembit Veevo, Heiki- Rein Veromann jt. Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik,
annaabi.ee 
