Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele. Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega -Asetada nookuri ja nuki vahele lehtkaliiber, ning reguleerpolti sisse ja välja keerates, seada nookuri selline asend et lehtkaliiber tuleb nookuri ja nuki vahelt välja kerge tõmbega. Reguleerime ülejäänud klapid selles järjekorras: Alustame 6 ja 8 klapist
1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks kasutada rihtplaati, millel on paigutatud lihvpaber.Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane survestamisel spetsiaalsel stendil. Tavaliselt alumiiniumist plokikane keevitamine tulemust ei
Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm 13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga. Väntvõllu nurk Väljalase Sisselase Silinder Nukk Silinder Nukk 0 1 1 1 2 180 3 5 3 6 360 4 7 4 8
Tünnilisust Tehakse kindlaks kui detaili ühe ja keskosa suurima ja vähima läbimõõdu vahet, või kui läbimõõtude vahet detaili vaadeldava pikkuse ulatuses. 28. Missuguste vahenditega määratakse mitteristseisu ja eritelgsust? Mitterööpsust saab kontrollida kontrollplaadil jalandile asetatud mõõtepeaga . Tavaliselt kontrollitakse mitteristseisu nurgiku ja lehtkaliibriga või mõõtepeaga, mis on üles seadut nurgiku järgi.Eritelgsusi kontrollitakse enamasti samaaegselt radikaalviskumisega . 29. Mispärast on tarvis kontrollkeermekaliibreid? Et teada mis keermed poldil on. Samuti peaks ka praagi nii üles leidma ? 30. Missuguseid töökaliibreid kasutatakse poldi- ja mutri keerme kontrollimisel? Meie kasutasime keermekammi & nihikut .
toorikust, freesitakse pilud, peale mida rõngad asetatakse rakistele ja asetatakse koos rakistele, ning kuumutatakse üle faasimuutus temperatuuri ja edasi jahutatakse aeglaselt maha – sellega tagatakse rõnga mõõtmed ja elastsuse Rõnga lukupilud võivad olla: 90° 45° tapplukud Kolvi lukupilu kontrollimine; selleks pannakse kolvirõggas ilma kolvita hülssi ja mõõdetakse lehtkaliibriga lukupilu. Samas mõõdetakse ka lõtkupilu, mis peab jääma kolvirõnga ja kolvirõngapesa ülemise ääre vahel, selleks asetatakse kolb oma uurdesse ja mõõdetakse rõnga ja kolvivaheline pilu ära kogu ringjoone ulatuses.Pilu, mis peab jääma kolvil uurde põhja ja rõnga sisemise külje vahele selle peab tagama treial, kes peab rõnga uurde vajaliku sügavusel treima. 4 - tak SPM rõngaste fiksaatoreid ei kasutata vaid rõngad asetatakse kolvile nii, et
vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II 2 mm; III 3 mm; IV üle 3 mm. Ladumiseks valitakse tellised välja, sobitatakse üksteisega ning kontrollitakse lehtkaliibriga pilusid nende vahel. Vajaduse korral tellised soveldatakse ja laotakse kuivalt paigale. Seejärel tõstetakse nad ükshaaval ära ja laotakse kõrvale samas järjekorras, nagu nad paiknesid konstruktsioonis. Pärast seda paigaldatakse juba harilike ladumisvõtetega iga tellis mördil oma kohale. Joonis 7.9 Müüritööriistad: a tellisevasar, b kellu, c nöörlood, d metallist mõõdulint, e kokkukäänatav puidust meeter, nn
kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse. Kui õli ei saa enam liikuda rattapiduri silindrisse, avaneb võimendis klapp ja võimendi õli suunatakse äravoolule. Pedaali vabastamisel liiguvad kolvid vedrude mõjul algasendisse ja piduriõli voolab tagasi piduri peasilindrisse. Rattapidurimehhanismi hooldamine Klotsi friktsioonkatte ja trumli vahelise pilu kontrollimine (kontrollitakse lehtkaliibriga). Reguleerseadmest keeratakse klots vastu trumlit ja siis tagasi, kuni ratas vabalt pöörleb. Pumbatakse piduripedaal kõige ülemisse asemisse, hoitakse piduripedaali, sama-aegselt avatakse õhutusventiil. Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid
Püstklappidega mootoril K-750 tuleb reguleerimiseks maha võtta klapikambri kaas ja pöörata väntvõlli, kuni kolb asetub survetakti ü. s. seisu. Normaalne vahe on tabel 11). Kokkupaneku järjekord on lahtivõtule vastu- 0,1 mm, seda kontrollitakse lehtkaliibriga. Kaliiber peab pidine. Korras amortisaatori vastupanu on lahtitõmbamisei käe kergel survel minema tõukun ja klapisääre vahele. märksa suurem kui kökkusurumisel. Vastupanu saab vaja- Kui vahe on väike või suur, siis hoitakse ühe võtmega tõü- duse korral muuta õli viskoossuse muutmisega. kurit paigal ja teise võtmega keeratakse lahti reguleer- Trosside õlitamine, Siduri; piduri ja karburaatori juht- pöldi vastumütter (joon. 110, a)
mõõteriista sfäärilise mõõteotsiku all 360o võrra. Kõverus on võrdne mõõteriista näitude suurima poolvahega. dv ds Sirgjoonelisuse hälve on kontrollitava pinna profiili punktide suurim kaugus piirdesirgest. Tasapinnalisuse hälve on kontrollitava pinna punktide suurim kaugus piirdetasapinnast. Mõlema kontrollimiseks saab kasutada lekaaljoonlauda valguspilu meetodil, laiapinnalist joonlauda koos lehtkaliibriga, laiapinnalist joonlauda koos mõõteplaatide ja kang-mehaanilise mõõteriistaga, hüdrostaatilist meetodit (ühendatud anumate printsiibil), pingutatud traadi ja optilise viseerimise meetodit. Kasutamist leiavad veel nurga hälvete meetod (kontrollimine loodi abil, kollimatsiooni- ja autokolimatsioonimeetod) ja inteferentsimeetod. Lihtsaim meetod on "värvitäpimeetod". Pindade ja telgede asendi ning viskumise hälvete mitmesuguseid kontrollimise juhte esineb praktikas väga sageli
annaabi.ee 
