sarnanevad temperatuurid raiesmikel tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus Vana metsa turbe all kasvavatel kuuskedel esineb hiliskülmakahjustusi harvem, kui raiesmikel kasvavatel kuuskedel, sest kuusiku puistus on temperatuur stabiilsem ning seega kevadel on temperatuur ka kõrgem. Eestis on hiliskülmakartlikeks liikideks kuusk, tamm ja saar. Hiliskülmakahjustusi ei esine lehistel, arukasel, männil ja haaval. Ülesanne 5. Tabelis on kolme puistu andmed aastase võrastiku poolt kinni peetud sademete hulga kohta. Aastane sademete hulk nimetatu piirkonnas oli 543 mm/a. Antud andmete põhjal koostasin graafiku. Puuliik ja Näitaja Puistu vanus (a) aastane sadem ete 20 40 60 80 100 120 140 160 hulk (mm/a)
temperatuuri järsu langemise mõjul Külma läbi surmatud taimeosad pruunistuvad-mustuvad, lehed hukkuvad. Madal temperatuur kahjustab puude ja põõsaste pungi, üheaastasi ja vanemaid võrseid, harvem ka tüve ja juuri. Mõnedel liikidel on pungad kaetud vaiguga või kattesoomustega, mõnel esineb tihe karvasus, mis külma eest kaitseb. Lehtpuudel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini, okaspuudel paranevad noores eas saadud külmavigastused teistest paremini lehistel. Pilet 23 Pinus cembra subsp. siberi seedermänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Cembra. Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega.Okkad on kolmetahulised, karedad (okaste servas võib näha hõredaid hambakesi), 5-kaupa kimbus, kinnituvad võrsele tihedalt, 5...14 cm pikad, püsivad puul 3...6 aastat. Okaste läbimõõt 0,8...1,2 mm. Käbid on 5...10 (15) cm pikad, läbimõõt 5...8 cm, tömpmunajad
maastikke veel oktoobris ja novembriski. Sageli püsivad kolletunud okkad puul isegi üle aastavahetuse. Enamik Kaug-Idast pärinevaid liike aga on sageli kõveratüvelised ning ebaühtlase võrakujuga, sobides seeläbi küll aktsentpuuks e. ,,solistiks", mitte aga massistutuspuuks. Enamik lehiseliike on ka väga kiirekasvulised ning nendega on võimalik saavutada väga kiiret haljastusefekti. Pealegi on nad väga dekoratiivsed juba noores eas. Kehised kuuluvad väga pikaealiste puude hulka. Lehistel esineb ka mitmeid vorme ja sorte, mille puhul ei oma tähtsust mitte liik, vaid sorditunnused. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse käbide järgi järgmiste lehiseliikidega: Euroopa lehis - Larix decidua Siberi lehis - L. sibirica Jaapani lehis - L. kaempferi Kuriili lehis - L. kurilensis Ameerika lehis - L. laricina 3.5. Perekond ebatsuuga - Pseudotsuga Ebatsuugaliike on maailmas erinevatel andmetel 5 ... 7, pluss alamliigid
varasemaks o Samas rasvatihaste pesitsemise alustamise aeg pole oluliselt muutunud o Seega kliima soojenedes on toidurohkuse periood nihkunud lähemale pesitsemise algusperioodile ja see ei ühti rasvatihaste ajastamisele · Valearvestuse põhjused o Munemise algust piiravad faktorid pole nihkunud (küll on toiduaeg nihkunud) Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud tamm on põhiline röövikpuu Sigimise algus piiravad ka füsioloogilised protsessid -lind peab pesitsuse alguses olema piisavas konditsioonis (hormoonid, küpsus jne) o Munemise alustamist limiteerivad faktorid ei pruugi olla muutunud sama moodi kui toidurohkuseperiood
Tärpentini (vaigu) saamiseks puuritakse tüvesse augud, sest seda imbub rohkem sisemisest lülipuidust. Lehise vaik jääb kuumutamisel vedelaks ja sellest saab teha pigi. Pigi ja veneetsia tärpentini kasutati katuste, paatide ja laevade veekindlaks muutmisel. Koorest saadakse park- ja värvaineid. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida, rajatud on puistuid peaaegu tuhandel hektaril. Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. Noori puid kahjustavad jänesed ja metskitsed. Pärimused: Siberi pärimuste järgi tegi Jumal maailma loomisel kaks puud. Nulg oli naissoost ja lehis meessoost. Lehis on üks väheseid puid, mis kasvab tundras, kus seitsmest või rohkemast puust rühma peetakse juba põhaks hiieks. Osjakid (komid) tõid lehisesalust möödudes alati ohvri. Larix decidua Miller euroopa lehis
Aasias ja Põhja- Ameerikas nt euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili lehis (Larix gmelinii var japonica). Lehis on väga valgusnõudlik. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida, rajatud on puistuid peaaegu tuhandel hektaril. Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. · Okkad kitsaslineaalsed 1...5 cm pikad, pehmed. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised, mistõttu võrse näib kaetud piklike soomustega. Külgpungad laikoonilised, võrsega peaaegu risti, vaigused. 2-aastastel võrsetel esinevad lühivõrsed, mis näivad suurte pungadena. · Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni
Haue rajatakse ladva ja okste õhukese koore alla, nii lamavatele kui kasvavatele puudele. Paarituskojast lähtub kiirjalt mitu emakäiku. Vastsekäigud pikad, asudes tihedasti. Noormardikate küpsussööm on haudekohas koore all ja sinna jäädakse ka talvituma. Põlvkond on üheaastane. Kuusekahjurina on tavaline harilik võraürask (P. chalcographus). Lendlus algab mais ja kestab kesksuveni. Asustab peenemaid kiduraid puid, lisaks h. kuusele ka h. männil, nulgudel ,valgel männil ja lehistel. Väga sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas
annaabi.ee 
