Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb tema mitmest tüvest üks välja valida ja ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega.
ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Linnatingimustes võib vanus olla 35-50 aastat. Võrsed sinakad, kaetud härmatisega, koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, sügisvärvus kollane. Õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad. Viljad 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist.
Kuivemates regioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta. Võrseid kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat. Must pipar on ronitaim. Ta kasvab puu, posti või trellise toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis,
KASVU- Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. TINGIMUSED Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Levinud alusmetsapõõsas. Kuna talub hästi kärpimist, kasutatakse ka haljastuses. Mage sõstar Ribes alpinum Õitsev võrse Võrsed Jämesaagja leheservaga lehed Mage sõstar Ribes alpinum Viljadega võrse Mage sõstar Ribes alpinum Pöetud hekk Vabakujuline hekk Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus AREAAL Taga-Baikalimaal ja Kirde-Hiinas SUURUS 1-5-3 m. VÕRA Püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Vanad oksad hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakas-
Joonis 88. Villane lodjapuu ,,Jaroslava" (http://seemnemaailm.ee/eng/index.php?GID=6581) 92 Joonis 89. Villane lodjapuu 93 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: Kõrgetüveline sarapuu (Corylus colurna) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 25 m, diameeter kuni 1 m Taime välislaadi kirjeldus: ovaalne Lehed: Lehed laimunajad, südaja alusega, lühidalt teritunud tipuga, tömpsaagja kuni nõrgalt hõlmise leheservaga, pealt tumerohelised, läikivad, noorelt karvased, alt roodudelt karvased Õied või õisikud: Emasõied rohekaskollased Õitsemine: Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist Liigi eritunnused: aeglasekasvuline, peab vastu linnasaastele, varjutaluv, ei anna juurevõsu, põuakindel, suhteliselt haigustevaba, laisk viljuja
.. 100 aastat vanaks, linnatingimustes võib vanus olla vaid kuni 35...50 aastat. Tsoon III-V. 1688. Tunnused: Võrsed: sinakad, kaetud härmatisega (eriti isastaimedel), koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne.
1688. 17 Võrsed: sinakad, kaetud härmatisega (eriti isastaimedel), koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne.
suhteliselt niiskes ja huumusrohkes kasvukohas. Kilpjalad on kuni 1,8 m kõrgused suvehaljad eostaimed. Püsik. Vars esineb risoomi kujul; risoom on pikk, harunev, must; tekitab igal aasatal enamasti ainult ühe lehe. Leheroots on paks, renjas, niisama pikk kui lehelaba. Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt. Eoskuhjad reana lehe alumise külje serval, algul ka veel kaetud alla-käändunud leheservaga. Eosed valmivad juulist septembrini. Kilpjalg paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. Eesti metsades kasvab ka veel teine kolm-nurkse lehekujuga sõnajalg harilik kolmissõnajalg - kuid selle taime kasv ei ületa 30 cm. Kasutamine: kilpjalakloon (sama risoomi küljest lähtuvad taimed) suureneb aastas keskmiselt 36 cm, taime leviku kiiruse järgi saab määrata nt. metsatee vanust jms.
annaabi.ee 
