kasvu ning muutuvad seetõttu talveõrnaks (taimed ei jõua puituda). P väetis ehk fosforväetis Miks on vaja fosforit? See suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. Fosfori puudumisel: Lehed sinakad, violetsed, väikesed, lehtede tipud jäigad ja ülespoole suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud. Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit? Suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. Kaaliumi puudumisel: seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad, lehed kuivavad.
säilitamisel. Magneesium aktiveerib ka fosforüülimisprotsesse nii fotosünteesil kui ka hingamisreaktsioonides. Magneesium soodustab ka viljade kasvu. Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse. Magneesiumivaegus avaldub väliselt kloroosi näol, mille sümptomid on iseloomulikud ainult magneesiumipuudusele: lehed kahvatuvad, roheline värvus kaob ja asendub kollase, oranži või punakasvioletse värvusega, välja arvatud leheroodude ümbrus, kus roheline värv säilib. Kloroos algab vanematel lehtedel, nooremad lehed koltuvad hiljem. Õitel ei arene välja emakad ega tolmukad, langeb viljastuvus. Tugeva magneesiumipuuduse korral taimede areng aeglustub, taimede kasvuperiood pikeneb, viljad ei valmi õigeaegselt. PM21 28.11.2014
Üks põlvkond aastas Tõrje: Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage. Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune Lendlus karusmarja õitsemise ajal. Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale 30...40 muna. Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt küljelt, siis söövad lehtedesse mulke ning lõpuks jäävad järele ainult rootsud. Nukkuvad põõsa all kõdus kookonis. Esimese põlvkonna ebaröövikud kahjustavad enamasti mai lõpul ja juunis. Teise põlvkonna kahjustus on enamasti juulis-augustis. Kolmanda põlvkonna kahjustus esineb augustis-septembris, mis on enamasti tühine. Kuni 3 põlvkonda aastas
Enne sorteerimist jahutatakse maha 2-5º juures. Edasine säilitamine toimub külmhoidlas 2-4º juures ühe nädala vältel. Haigused ja kasvuhäired: Augusta-viirushaigus - lehtedel piklikud pruunid laigud ja triibud Tulbi-hahkhallitus (Botrytis tulipae) Fusarioos (Fusarium oxysporum, F. culmorum) Juurte pruunistumine Trichoderma sp. Õite kuivamine Õite murdumine (vesitaud) Õite murdumine ja leheroodude rebendid Tulpide “higistamine”. Vead ajatamisel: Tulbi kaste ei või asetada laudadele, mille all on küttetorustik ega liiga lähedale külgmistele küttetorudele. Juurutusruumis õhuniiskus väike ja substraat kuiv. Ajatamisel kasutatavad kastid pesemata ja puhastamata Ajatamise lõppfaasis jäetakse substraat liiga kuivaks Haigustunnustega sibulad jäetakse kastidesse
pooride kaudu. Nende ülesandeks on anda puule mehhaanilist tugevust ja olla toitaineid juhtivaks organiks. Okaspuu trahheiidide vaheline vee liikumine on efektiivsem, sest trahheiidide diameeter on suurem ning suurema diameetriga on palju suurem veejuhtivus. 15) Mis põhjustab lehtedes suurema hüdraulilise takistuse võrreldes vee liikumisega tüvede ja okste ksüleemis? Lehe hüdrauliline takistus sõltub leheroodude arvust, jaotusest ja suurusest ning mesofülli rakkude hüdraulistest omadustest. Mida suuremad poorid, seda suurem hüdrauliline juhtivus. Suurema diameetriga tähendab ka suurema juhtivusega. Ksüleemi hüdrauliline juhtivus väheneb kavitatsiooni tagajärjel. Lisaks liigub vesi lehtedes ka läbi membraanide ja elusate membraanite takistus vee liikumisele on suurem kui elututes (membraanita) ksüleemi rakkudes.
ja kahjuritele. P – fosfor vajalik seemnete Lehtede, varte ja juurte kasvu Kasutatakse puudulikult, see kuhjub idanemiseks, juurdumiseks, nõrgeneb/lakkab. Alumised vanemad lehed taimedesse mineraalses vormis. õiepungade arenguks, muutuvad sinakaks. Leheroodude juurde Taimed valmivad enneaegu ega anna taimedes on teda 0.1...0.3% ilmuvad nekrootilised (kärbunud), tumedad suuri saake. või koguni mustad laigud. Lehed on sissepoole kokku kuivanud. K – kaalium tugevdab Avalduvad esmalt vanade, hiljem Avaldub lehtedel pruunide laikudena kudesid, vajalik seemnete nooremate lehtede äärtel ja tipus. Tekivad ja lehed on heledad
Peale kapsalehe munevad liblikad ka rapsitaimedele ja teistele ristõielistele. Kahe nädala pärast hakkavad neist kooruma rohelised 12 kapsaussid, kes elavad kolooniana koos. Täiskasvanud röövikutele on iseloomulik hoiatusvärvus: kollased laigud piki keha, linnud neid ei söö. Röövikud on väga isukad sööjad, kes võivad hävitada suuri kapsapõlde. Kapsauss alustab kapsalehe servast ja närib leheroodude vahel olevat pehmet kudet. Järele jääb vaid läbipaistev skelett. Kui kapsataimede vahel kasvatada tilli võib loota, et laastamistöö ei ole nii suur. Teine taim on kress, mis liblika tähelepanu endale tõmbab. Lavendel meelitab kapsaliblikaid ligi ja seda ei tasuks aedviljapõldudele istutada. Nukkumisel ronivad röövikud taimevartele, kividele ja majaseintele koguni räästa alla. Ületalve elavad vaid need nukud kes jäävad lume alla. Nukk on köidisnukk
Ei kanna teisi organeid Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline
o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht · Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline
o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline
annaabi.ee 
