metsaasukale või ka kellelegi kaugemalt. Kuid seemnete abil levimine on liiga raske ja ebakindel. Maikellukese peamiseks levimisviisiks on saanud hoopis risoomi abil levimine. Risoom on maa-alune võsu, sellel on olemas nii lehekesed kui juured. Igal aastal kasvab risoom vaksa võrra pikemaks. Suurema osa aastast elabki maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib imestusega näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on aga risoomi püstine osa. Sellelt võime välja lugeda palju huvitavat taime elu kohta. Kõigepealt näeme pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Vahel võib olla õitsev vars mitukümmend aastat vana! Tavaliste ringide vahel võib näha aga kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid.
õisi. Vastutasuks saavad putukad nektarit. Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari jääb kergesti silma. Kuigi maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on inimesele väga mürgised, loomadele mõjub see mürk vaid väga harva ja ta mari on paljudele loomadele toiduks. Suurema osa aastast elab maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on risoomi püstine osa, millelt saab välja lugeda palju taime elu kohta. Kõigepealt on näha pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Õitsev vars võib olla ka mitukümmend aastat vana. Tavaliste ringide vahel võib näha kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Taimeosade kasutamine * Parfümeeria
Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse Võhma Gümnaasium 2001 lehtedesse. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehetippudes läbipaistvad aknad. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED KÕRBESOOMUKAS kasvab Jordaania kõrbes. See taim ei vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu
Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid fotosünteesida. Nõnda ongi torukujuliste lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kivitaim on sarnane havortiale. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Suurtel puudel pole vähese veega võimalik toime tulla, seega neid kõrbetes ei leidu. 4 Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest , tihe karvastik kaitseb neid päeval kuuma eest ja öösel külma eest: Kõrbehiired elavad Egiptuse loodeosas. Nad kaevavad seal väga ulatuslikke urgusid. Toitu, milleks on taimeseemned, suunduvad nad otsima öösiti.
Kivitaim 7 Kivitaim on sarnane havortiale. Teda on raske märgata, sest ta on end väga hästi ära peitnud. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas. Samblikud on väga nõrgad taimed. Samblikke on väga palju erinevaid värve: oranzid, hallid, rohelised, pruunid või mustad. Loomad kõrbes Loomad vajavad oma eluks toitu, vett ja kaitset. Toitu on kõrbes vähe. Sageli tuleb üle elada pikka aega ilma veeta. Kaitseks puudub tihnik või mets, seega ehitatakse endale urgusid
Kasvatamine • Kultiveeritakse kõikidel mandritel. • Kasvutingimuste suhtes nõudlik, armastab soojust, niiskust, huumusrikast, väetatud ja õhurikast pinnast. • Külvikasti külvatakse märtsi lõpul. • Tõusmed ilmuvad 2 nädalaga. • Reageerib hästi pikeerimisele. • Väga külmaõrn, avamaale istutatakse alles juuni algul. • Taimede vahekaugused istutamisel 25 x 30 cm. • Pärast kolme lehepaari tuleks latv kärpida. Saak • Koguda ettevaatlikult, taim ei talu muljumist. • Esimene saak kogutakse juulis, õitsemise algul. • Teine saak kogutakse augusti lõpul. • Taimed lõigatakse maapinnast 5...6 cm kõrguselt. • Kuivatamine on keeruline. • Kuivatatud taimi saadakse 100...150 g/m². • 1000 seemne mass 1...1,6 g. • Seemnete idanevus säilib 4...5 aastat. 20. SALATKRESS • Lad. Lepidium sativum Botaaniline iseloomustus
saagikadu. Nisu äestamine kahe lehe faasis, väiksema töökiirusega. Suviteraviljadel tärkamiseelne äestamine, otra peaks pärast külvi rullima ja äestama enne oraste tärkamist. Rukki äestamine kevadele ei ole oluline. Hernest äestada tärkamiseelselt 2-3 cm sügavuselt, pärislehtede ilmumisel, võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist 1-2x. Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel peab uuesti äestama. 80. Rasketel muldadel äestamine. Sõmeraline muld võimaldab äestamist efektiivsemalt teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna raskematel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Raske koorikuga mullad soovitatakse enne äestamist töödelda rõngas-rihvel rulliga. 81. Teraviljade vaheltharimine. Lai reavahe, aga ei asenda äestamist. Rootoräkkega 82
Hernes oma aeglase algarenguga on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega. Kui kasutada herne ja teravilja segukülve, siis kindlustab teravili suurema survetõrje varasemas kasvustaadiumis, hernes aga hilisemas, kui teravilja survetõrje jääb nõrgemaks. Põlduba Põldoad on umbrohtumuse suhtes vähem tundlikud kui herned. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda). Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel, peab uuesti äestama. Oal võib äestamist teha seni, kuni lehed ei kata reavahesid. Vaheltharimist võib teha kuni õitsemiseni, kui harimisriistal on selleks piisavalt kõrgust. Väiksemaid taimi tuleks vaheltharimisel kaitseketastega kaitsta. Alates 25 cm kõrgustest oataimedest võib aga vaheltharimisega kaasneda ka muldamise efekt. Hilisem umbrohtumine võib probleeme tekitada juhul, kui enne valmimist lehestik väheneb ja valgus jõuab jälle paremini maapinnale.
annaabi.ee 
