19 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) LEHEKÜLGEDE NUMMERDAMINE (LISA, INSERT) Lehekülgede nummerdamiseks valida Lisa (Insert) vahekaardist Päis ja jalus (Header & Footer) grupist . Järgmisena valida numbri asukoht (joonisel Lehe lõpp (Bottom of Page)) ja lehenumbri laad (joo- nisel Tavanumber 3 (Plain 3)) Rippmenüüs allpool on numbrilaadid, mis kuvavad nii lehenumbri kui lehekülgede koguarvu dokumendis (vt laadi Lk X/Y (Page X of Y)) Valik Praegune asukoht (Current Position) paigutab lehenumbri tekstikursori kohale (enne avada päis või jalus). Valikust Vorminda leheküljenumbrid (Format Page Numbers) saab määrata lehenumbri vormingut ja millise numbriga alustatakse lehtede nummerdamist ning lisada peatükkide või alapeatükkide numbreid le-
jääb järgmistesse päevadesse. Muud erinevused – erilehtede ja üldlehtede vahel on erinevus see, milles kirjutatakse ja kui tehniline on. Uudisväärtused Uudise kirjutamise fundamentaalne küsimus on: mis on uudissündmuse valimise aluseks? Põhiprintsiibid sündmuse hindamisel: uudisväärtused ja muud kriteeriumid. Need on uudisevaliku alused. Lisaks saab välja tuua kriteeriumid, mida on kasulik arvestada konkreetse lehenumbri kokkupanemisel. Esimeseks sündmuste valimise aluseks on nende väärtus. Väärtuse taustaks on kaks arusaama: uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejal maailma kohta tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida ajakirjaniku subjektiivsust. Tuleb teha vahet kolmel mõjurite rühmal: uudisväärtused, uudisväärtuste lisakriteeriumid ja ohtlikud mõjurid(pseudouudisväärtused)
kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja
see nõuaks pikema loo tegemist. Probleemid on eeskätt organisatsioonilised. Tänase lehe uudiste valimine Probleemiks on sündmuste valimine ja välja jätmine. Selle valiku alused võib jagada kahte rühma. Esimesse kuuluvad uudisväärtused ja sündmuste liigid avalikkuse alusel, teisel kriteeriumid, mille eesmärk on teha leht mitmekesiseks. Uudisväärtused ja sündmuste liigid. Kaks olulist põhimõtet: 1. Lehenumbri uudised peavad olema valitud uudisväärtuste alusel. 2. Igas lehenumbris peab olema varjatud ja avalikke, oodatuid ja ootamatuid uudiseid. Peab pakkuma üllatust ja ühiskonnaelu infot. Mitmekesisuse saavutamine. Keskne eesmärk on teha ka leht mitmekesiseks ja pkkuda lugemisainet erinevale lugejaskonnale. Mõnikord tuleb overdada uudisväärtus mitmekesisuse taotlusele, kuid ei tohi kunagi teha seda tähtsate uudiste osas. 1
Osalejateks on kaks naissoost isikut, kelle vanuseks on 24 ja 44 aastat. Üks neist on üliõpilane, teine töötab turismitalus ning nad mõlemad elavad Otepääl. Töö koosneb kolmest osast, milles esimeses uurin erinevad võtted tähelepanu äratamiseks ja selle säilitamiseks ning võtan ülevaatlikult kokku enda ja netikommentaatorite tähelepanekud ning populaarsematest artiklitest arusaamise. Teises osas kirjeldan küsitluse tulemusi antud lehenumbri loetavuse kohta, mida ilmestavad tabelid. Kolmandas osas esitan küsitlustulemustest kokkuvõtte ning annan ülevaate ka Internetikommentaaridest loetumatele artiklitele. 3 1. Tähelepanu äratamise võtted 4. mai Postimehes on tähelepanu äratamiseks kasutatud järgmiseid võtteid: 1.1. Psühholoogiline lähedus Artikkel "Töötuse kasv ähvardab Eestit HI-viiruse lainega" annab teada sellest, et
grupi põhjal moodustatud auditooriumite teket, aitavad uued tehnoloogiad tegelikult seda tüüpi auditooriumite kujunemisele kaasa. Nt lokaalse ja kogukondlikku televisiooni kasv. Internet aitab suuresti grupilaadse auditooriumi tekkele kaasa. 53. Auditooriumi tüübid 1. Sotsiaalne grupp või avalikkus. 2. Teadetest mõjutatud inimesed. 3. Meediumi või kanali auditoorium. 4. Saate või lehenumbri auditoorium. 54. Auditooriumi ootused Selle kriteeriumi baasil on võimalik auditooriumi teke lähtuvalt huvidest, vajadustest ja eelistustest. Reeglina koosnevad sellised auditooriumid hajutatult üksikisikute kogumitest, kellel puuduvad omavahelised seosed. Kui auditoorium jagab ühiseid hüvesid ja see ühtsus põhineb sarnastel sotsiaalsetel tunnustel, siis teabe rahuldamine on seotud kindlate ootustega. See auditooriumi tüüp on tekkinud, et
leebest huumorist pilkeni (satiir, iroonia, sarkasm). Näiteks Eduard Vilde (18651933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht. koomiks tõsimeelne, humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida. Koomiks sündis 1890. aastatel Ameerikas. Esimene koomiks kandis pealkirja "Kollane põngerjas" (1835), sellest tuli hiljem ka "kollase ajakirjanduse" mõiste. Algselt oli koomiks vaid ajakirjanduslik zanr. Need ilmusid järgnevana läbi mitme lehenumbri. Nii püüti muuta ajalehte köitvamaks ja suurendada lugejaskonda. 20. sajandi algul sai koomiks klassikalise vormi, mida iseloomustavad traditsioonilised tegelased, pildiline esitusviis ja tekst. 1930. aastatel muutusid koomiksid väga populaarseks, neid ilmus nii täiskasvanutele kui ka lastele. Välja arenesid koomiksi liigid: poliitiline koomiks, detektiivkoomiks, sõjakoomiks jt. Neid loodi nii klassikateoste kui ka multifilmide põhjal.
annaabi.ee 
