puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu *ja alumis basaalset osa-lehelaba alust Peale nn pärislehtede tuntakse: *alal ehti - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). *kõrglehti - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu õiekattelehtedega.
Foto 1: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 2.3 Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides). Ida- Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Pargi arengusuund on ühendada puud ja rohttaimed ühtseks geograafiliseks istutuseks. Viimastel aastatel on taimegeograafiliselt rajatud parki palju täiendatud ja ümber kujundatud. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt ja mis peamine, ka
Lehe kattekoe iseärasused. Õhulõhed. Lehe makroehitus - osad, kuju, roodumine, lõhestumus. Lehe muudendid. Lehe ehituse varieerumine eri keskkonnatingimustes. Leht on taime maapealne osa, kus toimub fotosüntees (orgaanilise aine tootmine valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist). Lehed paiknevad alati varrel. Lehe VÄLISEHITUS. Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast ja leherootsust. Lehe tipu, serva ja üldkuju alusel eristatakse erinevaid lehekujusid. Lehelabal võib näha leheroodusid. Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest. Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised
Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal)
o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht · Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline
o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline
Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised – väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised – väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused – väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld,
Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e
annaabi.ee 
