poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, In Maisi peamisteks kasvumaadeks on Ameerika doneesias, Indias ja Argentiinas. Ühendriigid, Hiina ja India.
MAIS Üldiselt... Kõrreline Tavaliset 2-3, vahel ka 6 meetri kõrgune Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures
Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine
kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned- kollased, eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v
Õhuniiskus · kõik kuukingad vajavad kõrget õhuniiskust. Ainult kastmine pole piisav. · Vahetult taime ümber õhuniiskuse suurendamiseks on kõige õigem asetada nad mõeldud madalate kandikutele või alustele. Alus või kandik tuleb täita kergkruusa või kivikestega. See suurendab aurumispinda ning aurustuva vee hulk suureneb, kuid pottidel ei tohi olla veepinnaga vahetut kontakti. · Samuti võib taime ka pihustada, kuid vesi ei tohi lehekaenlasse jääda. · Nagu kõik orhideed, ei kasva ka liblikorhideed ehk kuukingad isolatsioonis, vaid moodustavad nn taimeühiskondi. See mõjub soodsalt ka toas kasvamise korral. · Suurte pehmete lehtedega taimed, millel on märkimisväärne aurumine on eriti head kaaslased. Head kaaslased on ka bromeelialised, millel on leheroseti sees vett säilitav õõnsus. Kastmine · Kuuking ei tohi täielikult läbi kuivada, samuti ei sobi liigne vesi. · Ööseks ei tohi lehed märjaks jääda.
Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. Maisi peamiseks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. 8 Mullakultuurid Maniokk on piimamahlaga igihaljaste lehtedega põõsas
päeva. II rühm 1.Mais Kasut.-söödaks; inimtoiduks (jahu, helbed, tärklis, piiritus); tehniliseks otstarbeks (pber, linoleum, plastmass). Soojanõudlik (seemned hakkavad idanema +8-10 C juures, kasvuks sobilik temp.+20-25 C, alla 10 C juures kasv peatub. Võib kasvada kuni 6 m kõrguseks. Niiskuse suhtes vähenõudlik, tugev juurestik, võib kasvada ka põuastes piirkondades. Valgusnõudlik. Kahte tüüpi õisikud isaõisik e.pööris ja emaõisik e. tõlvik. Õis tekib lehekaenlasse. 2.Hirss -harilik e.pöörishirss-tanguteravili -Itaalia e, nuihirss-tanguteravili, haljassööt, heinakultuur Valguse ja soojanõudlik, seemned hakkavad idanema + 8-10 C juures, kasvab hästi ka väga kõrge õhutemp.juures, põuakindel. Haigus-ja kahjurikindel. Väike seemnekulu (seeme suur). Kasut.-inimtoiduks, söödaks. 3.Sorgo-sarnaneb maisile, kasutuse järgi jagatakse -terasorgo-terad, leivatööstusele -suhkrusorgo-suhkrutööstusele -luuasorgo-luuddae valm-ks
soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. • Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1– 4. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne. ASTER ALPINUS - ALPI ASTER • Talvekindel püsik kõrgusega kuni 30 cm, mis kasvab ümberistutamata samal kohal 5-6 aastat. Arvukate võrsetega väga kompaktne rikkalikult õitsev taim moodustab laiuva põõsa. Sobib ideaalselt kiviktaimlasse,
kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat. Kasvuperiood kestab 5-6 aastat, 3.-4. aastal tekivad esimesed õiepungad ja saame esimesi vilju, viljakande periood kestab 10-25 aastat. Ploomipuul on lihtpungad, lehekaenlasse tekivad 2-3 punga, neist keskmine on harilikult kasvupung ja selle kõrval asetsevad pungad on õiepungad. Õite arv õiepungades oleneb ploomi liigist. Ploomipuu on võrreldes õunapuu ja hapukirsipuuga külmakartlikum, samuti vajab ta enam niiskust. Seetõttu on leitud, et parim kasvupiirkond on pika vegetatsiooniperioodi ja pehmemate talvedega Lääne-Eesti (absoluutne miinimum on talvel läänerannikul 10- 12 kraadi kõrgem kui mandri kagu- ja idaosas).
annaabi.ee 
