oli see klassiprobleem. Kui inimesed hakkavad neid probleeme aktsepteerima, siis võidakse autoritaarseid valitsusi pooldada ning nende tegevusi samuti pooldada, sest liigutakse ühe suure vaenlase poole. Tahetakse kogu ühiskonda enda mõtete ja ideoloogiate alla saada, et kõigi arvamus ühtiks ning ei olda ideoloogiavastaste tegevuse poolt. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilises religioonis ei proovita oma võimu legitimiseerida jumala kaudu. See tekib siis, kui valitsuse ideoloogiad muutuvad nii tugevaks, et neil on samasugune jõud nagu riigiusul. Võetakse usult mingid osad enda positsiooni tugevdamiseks, mingid asjad muutuvad pühaks, nende sümbolid, müüdid, moraalinormid muutuvad nii tähtsaks nagu religiooni puhul võiks oodata. Tihti võetakse üle religiooni koht ühiskonnas või ollakse koos religiooniga. Nii usus kui poliitilises religioonis on meie-teie vastandumine, karismaatiline liider, hierarhiline
Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr. Kyros II haud siiani säilinud. Rajas tolle aja suurima riigi, mis kestis üsna pikalt. Valitsejana on ta siiani Aasias väga positiivse imidziga. Cambyses II (530522) Cabyses II ajal riik laienes ja võim suurenes. Jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ning vallutas juurde ka Egiptuse. Tema poliitika selline, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Cambyses end vaaraoks ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate Ra, Horose ja Osirise kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse 27. dünastia, mis kestis kuni aastani 404 eKr. Ta hukkus, olles teel suruma maha Pärsias puhkenud ülestõusud. Tema surma asjaolud on jäänud mõistatuslikuks. Herodotos, kelle jutustus on peamiseks allikaks Vana-Pärsia ajaloo kohta, väidab, et ta läks hulluks ja tegi enesetapu. Teised allikad aga väidavad, et ta
eelnevat ei tasu isegi väga meenutada. Parem on ka Saksa-Rooma keisririik. Kõige hilisem trend, mis hakkab vaikselt ilmnema 80ndatel aastatel on arutlus selle ümber, et Saksamaa on ikkagi erilise arenguga maa , palavikus visklev geenius, kellest tuleb aeg-ajalt välja positiivseid impulsse. Weimari Vabariik ( 1919-1933) Keiser põgenes maalt , saksamaa jääb ilma keisrita , kaotab maailmasõja, peab nõustuma raksete rahutingimustega, kuid seda kõike tuleb ka pol legitimiseerida e keisrijärgsed pol jõud otsustavad saksamaa keisririigi aegse pol süsteemi vähemalt välisel moel fundamentaalselt ümber kujundada. 1919 a võetakse vcastu saksa uus PS, millega sakamaa kuulutatakse vabariigiks. Toimunud muudatust võib iseloomustada kui preisimaal olevate jõududega opositsioonis olemist. Preisi kuninga likvideerimiseks ja võimu tühistamiseks.See omakorda lööb piirkondlike monarhiate pihta. Senine Saksamaa oli olnud monarhiate liit-> lööb piirkondlike monarhiate
Postmodernism saabub peale II MS, kuigi peab ütlema, et selle ilmumine kunstiliigiti võib olla ajaliselt erinev. Iseloomulik postmodernismile on metanarratiivide (kasutab veel mõisteid makro- ja suured narratiivid) jõu ja legitiimsuse kadumine, ekleltism. Metanarratiivid on nt. mõtte hermeneutika, vaimu dialektika, inimkonna vabastamine, subjekti võim, kristlus jne. Nende ülesandeks oli legitimiseerida/seadustada teatud moraali normid, seadused, institutsioonid, mõtteviisid. Kuid erinevalt müütidest, mis kandsid sama rolli, otsivad metanarratiivid legitimatsiooni tulevikust, mitte minevikust. See oli nn. tulevikku suunatud kaasaja projekt, millest unistasid Nietzsche ja Heidegger. Eesmärgiks oli luua sotsiokultuuriline ühtsus, mille raamidesse oleks võimalik paigutada kõik nähtused. Miks selline projekt ebaõnnestus
pärinev, ilus ja tark, õppinud kirja, tundis viit keelt, kõik tahavad tema nõu kuulda, ta on parim ennustuskunstis, tal on kaunis hääl, ta mängib kõiki pille ja teab kõiki hümne, ta on ehitaja" (kuningate tähtis kujutis oli templi ehitaja). Kuningas esines ka jumalana pühal abielutseremoonial jumalanna Inanna ja Dummuzi/Tammuzi vahel). Uri III dünastiakuningatel oli eelnevast lähtuvalt suur huvi oma võim legitimiseerida ja sellega koos loodigi kuningate nimekirjad ja kangelaspoeemid. II aastatuhat eKr tõi kaasa murrangu. Mesopotaamia riigistumise protsess kiirenes. Semiidi rahvas amurrulased hakkasid imbuma Mesopotaamia aladele. Nad asusid valitsejate juurde sõjaväelastena teenistusse ning tegid karjääri. Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega.
3. korrus alternatiivse moraalse koodeksi omaksvõtt: kolmandal korrusel olijad värvatakse terroriorganisatsioonidesse. Ühiskonnas nähakse neid küll amoraalsetena, ent terroristid on endale võtnud teised moraalsed tõekspidamised ja usuvad end tegutsevat ülla eesmärgi nimel; 4. korrus kategoriaalne mõtlemine ja tajutud legitiimsus: terroristid saavad osaks nö väikestest rakkudest. Selgeks saavad piirid ,,meie" ja ,,nende" vahel, mis aitab eesmärke legitimiseerida. ,,Rakkude" juhid on autoritaarsed, kontrollivad alamaid, kel puudub taganemistee; 5. korrus terroriakt: tsiviilisikuid defineeritakse kui outgrupi liikmeid ja nad dehumaniseeritakse, sooritatakse terroriakt. 11. Grupiprotsessid, Mari-Liis Mägi, 24.04.2018 Grupp on kaks või enam isikut, kelle kooslust iseloomustab suhete stabiilsus, omavaheline struktureeritud suhtlemine, ühise eesmärgi jagamine, üksteisest sõltuvus, gruppi kuuluvuse tunnetamine.
Rajas tolle aja suurima riigi, mis kestis üsna pikalt. Valitsejana on ta siiani Aasias väga positiivse imidziga. Kambyses II järgmine kuningas 529-522. Tema ajal riik laienes ja võim suurenes, jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ja vallutas juurde ka Egiptuse. Kambyses jäi oma valitsusaja lõpuni Egiptusesse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Kambyses ennast vaaraoks ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti jumalate Ra, Horose ja Osirise kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse 27. Dünastia, mis kestis kuni aastani 404 eKr. Ta hukkus, olles teel suruma maha Pärsias puhkenud ülestõusu. Surma asjaolud on jäänud mõistatuslikuks. Igal juhul puhkes impeeriumis segadus ja mõnda aega valitses pealinna Pasargadaed nimetas end Kambysese vennaks,
annaabi.ee 
