Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised. Mandaat tähendab, et kandidaat saab rahva volituse enda esindamiseks riigikogus.
õigused suurenesid. II MS vahelisel perioodil lainenes diktatuur( pettumie Versaille süsteemis, majanduskriis 1929, demokraatia kogemuse nappus. Diktatuur kehtestati Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis. Ida- Euroopas kommunistlik-dikatuur( varises kokku 80.ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek) Jätkusuutliku arengu valdkonnad · Jätkusuutlik valitsemine (võim peab olema legitiivne e õiguspärane) Rahvas peab võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine · Rahvastiku kvaliteet- inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal ja kaasatus ühiskonda Eesti jätkusuutlikkus?-
b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6.Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia 7.Mis on jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. 8.Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9. polüarhia - on demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühishüved - kaubad ja teenused mida tarbitakse tasuta leibkond - majapidamisüksus, kellel on üks eelarve ja kes tarbivad koos (perekond) keskklass - kõrge ametialane kvalifikatsioon ja stabiilne kõrge sissetulek siirdeühiskond -
õigusriigil mõistetel ja vähem on pluralistlikku konkurentsi ja konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi. Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks ,,liberty", ,,freedom" ja ,,autonomy" on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet. Töö autorite eesmärk pole leida parimat definitsiooni demokraatia kohta (seoses EL-ga), vaid tuua välja kõige tuntumad konseptsioonid Euroopa Liidu demokraatia kohta. Populaarsed mõisted demokraatia kohta: Input (Sisend) Output (Väljund) Throughput Feedback (läbilaskevõime) (tagasiside) Avatus, püsivus Legitiivsus Esinduslikkus Kodakondsus
mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Polü arhia olulised tunnused on alternatiivsed info allikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. -Ühtki probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. Rahvas peab võimu õigupärasesks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valimise efektiivsus näitab kui edukaslt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huvisid ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult,
Milline ühiskond on jätkusuutlik? Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv, ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus. Milline valitsemine on jätkusuutlik? Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja tulemuslik.Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.Peab olema eelkõige legitiivne-seaduspärane. Kuidas jätkusuutlikkust ühiskonnas tagada? *Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele *Kohustus tulevate põlvkondade ees:silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele *Sotsiaalne õiglus-kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale *Keskkond-keskkonnakaitse *Elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise
Kohus võttis humanistliku seisukoha. Artikkel 8 situatsioon x 1. Kas sit x mahub art 8 kaitsealasse? 2. Kas õiguse kasutamise on sekkutud (kas on sekkumine=kui riik midagi teeb või jääb midagi tegemata). Isiku jälgmine on sekkumine isiku era või pere ellu 3. Kas sekkumine on õigustatav? Art 8 lõige 2 mis juhul sekkumine on õigustatav - (1) Seadusega kooskõlas, sekkumine peab olema ettenähtud seaduses - (2) Seaduspärane (Legitiivne) eesmärk (lg 2) - (3) Demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik Kas oli sotsiaalne vajadus (pressing) Proportsionalsus. Kas see sekkumine on prop seaduse eesmärgile mida uritatakse saavutada. Mõistlik , asjakohasus. Hindamisruum/otsustusulatus (margin of appreciation, seda terminit kohus ise välja töötanud). Kui riigile on antud otsustusruum siis riigil on õigus ise valida. Kui
konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi. Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks „liberty“, „freedom“ ja „autonomy“ on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet. Töö autorite eesmärk pole leida parimat definitsiooni demokraatia kohta (seoses EL-ga), vaid tuua välja kõige tuntumad konseptsioonid Euroopa Liidu demokraatia kohta. Populaarsed mõisted demokraatia kohta: Input (Sisend) Output (Väljund) Throughput (läbilaskevõime) Feedback (tagasiside)
Enamusel inimestest on läbi religiooni tekkinud mingi ettekujutus mis pärast surma saab. Muidugi on ka neid, kes elusse pärast surma ei usu. Peamiselt on see levinud küttide ja korilaste ning industreaalse ja post-industreaalse ühiskonna seas. ESIVANEMATE KULTUSE LOOGIKA Üldiselt pööravad ühiskonnad suurt tähelepanu esivanematele ja esivanemate vaimudele. Austus, mida näidatakse esivanematele on tavaliselt sotsiaalselt stabiilne ja poliitiliselt legitiivne. Esivanemate kultuse poliitiline aspekt on oluline isegi kui on võimatu seletada uskumisi esivanemate vaimudesse. Nõnda võib tolereerides tekkida efekt, kui erinevad uskumused nõuavad ühiskonnas seaduspärasust. RITUAAL: RELIGIOONI PRAKTIKA Rituaalide kaudu on võimalik lahendada probleeme. Nendesse uskumine aitab inimestel hakkama saada. Rituaale on defineeritud, kui religiooni sotsiaalset aspekti. Lühidalt võib öelda, et rituaal on
tulenevalt sellest et tegemist on isik. Õigust piirava normiga, peab aste olema kõrge ja õigusselgeks ei saa lugeda normi millest keskmine isik ei saa aru. Kui seadus on vorm põhiseadus pärane, järgneb materiaalne Põhiseaduspärane Põhiseaduse kontrollimine. Kontrollitakse kas seaduse sisu on kooskõlas Põhiseadusega. Kõikidel juhtudel tuleb välja selgitada, kas see eesmärk, milleks seadus kehtestati on kooskõlas Põhiseadusega. S.t. kas eesmärk on legitiivne. Absl. Õiguste puhul tuleb kontrollida kas õiguse piiramine on õigustatud mõne teise seadusega.. Teiste puhul tuleb kontrollida kas piirang on mõistlik. Mõistlik ei ole piirang, mis on täiesti sihitu, või vastuolus Põhiseaduse sätetega. 2. kui tegemist on vabadusõigustega, siis järgneb regulatsiooni proportsionaalsuse kontrollimine,. Selleks kontrollitakse abinõu sobivust vajadust ja vajaduse korral mõõdukust
annaabi.ee 
