- Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus: - On eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel - Otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes 136. Institutsioon on: - Reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad 137. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: - Põhinemine pädevusel - Hierarhilisus - Ekspertotsused 138. Legislatuuride allakäik tähendab: - Parlamendi rolli tähtsuse langust - Valitsuse tähtsuse tõusu 139. Valitsuse ülessannete hulka kuulub: - Juhtida riiki parlamendi suuniste alusel - Tagada toetus oma poliitikate elluviimisele - Seaduste rakendamine 140. Checks and balances tähendab: - Võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtet 141. ,,Kummipitsat" tähendab: - Parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele 142. Parlamendi ülesanneteks on:
tunnetatakse end tarbijatena; üleilmastumine-demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet. AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID 1. Institutsioon on reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutmise nimel tegutsevad. 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab põhinemine pädevusel, hierarhilisus ja ekspertotsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab parlamendi rolli tähtsuse langust ja valitsuse tähtsuse tõusu. 4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, tagada toetus oma poliitikate elluviimisele ja seaduste rakendamine. 5. Checks and balances tähendab võimude tasakaalu ka kontrolli põhimõtet. 6. "Kummipitsat" tähistab parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele. 7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud valitsusjuhi esiletõus ja suured nõudmised
Seadusandlik võim kuulub Eestis Riigikogule. Parlamendi ülesanded: seaduste vastuvõtmine kodanikkonna esindamine täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll Parlament hoiab silma peal Valitsuse tegemistel. Võib avaldada ministritele/ministeeriumidele umbusaldust. rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) ühiskonnaprobleemide arutamine Legislatuuride allakäik rohkem otsustamist on liikunud Valitsuse poolele. Riigikogu põhiülesandeks on tänapäeval jäänud seaduste kinnitamine, seaduseid koostab Valitsus. 88. Iseloomusta parlamendi ühe- ja kahekojalisuse eeliseid ning tutvusta alam- ja ülemkoja moodustamise aluseid. Ühe koja plussid: Kahe koja plussid: vahetus, kiirus läbimõeldus
Riigipea tüübid: · isikuline:president,riigivanem,kuningas · kollektiivne:presidentuur · piiratud ajaks või eluaegselt · suurem või väiksem võim · piiramatu(absoluutne) valitseja(monarh) · piiratud,põhiseaduslik valitseja 19 · poolpärilik riigipea 1 Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga? 1 Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu. Kohtuvõimu ülesanded: · määrata sanktsioone · lahendab vaidlusi seaduste alusel Eripära ekspertsus,hierarhilisus,spetsialiseeritus,formaliseeritus 1 Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline paralmentarism: · valitsemine esinduskogu kaudu · usaldushääletus · võimude kokkusulamine
n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) n ühiskonnaprobleemide arutamine ® Legislatuuride allakäik Esinduskogu mõjukus n Poliitikat kujundav: saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tsiili n Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome n Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija (,,kummipitsat", rubber stamp). Malawi jt vähearenenud riigid
1. Institutsioon on (vali täpseim määratlus) a. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. b. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad. c. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest. d. igasugused asutused 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: a. põhinemine pädevusel, b. hierarhilisus, c. demokraatlikud valimised, d. ekspertotsused, e. demokraatlikud otsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab: a. parlamendi rolli tähtsuse langust, b. valitsuse tähtsuse tõusu, c. kaheparteisüsteemi muutumist mitmeparteisüsteemiks, d. mitmeparteisüsteemi muutumist kaheparteisüsteemiks, e. parlamendi kehtestada olevate seaduste hulga vähenemist. 4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub: a. seaduste vastuvõtmine, b. juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, c. seaduste õiguspärasuse kontroll, d. tagada toetus oma poliitikate elluviimisele, e. seaduste rakendamine. 5
Inglise Lordide koja liikmed, kes valitakse eluks ajaks) Enamikel unitaarriikidel on 1-kojaline parlament, samuti on osa riike aja jooksul 2-kojaliselt 1-kojalisele üle läinud. (Näit: Rootsi, Norras ülemkojalt võetud vetoõigus) Parlamendi liikmete arv on riigiti väga erinev. (USA senat 100, Uk house of lords 1174+) 19 20 Legislatuuride allakäik 20.saj jooksul on legislatuuride osatähtsus langenud. Kas on ja miks, seda on väga raske vastata, kuna 20.saj. on olnud väga muutlik. Põhjuseks võib olla, et keerukateks muutunud poliitilistele probleemidele ei suudeta lahendeid leida. Selle põhjused: 1. Pole struktuuri, milles oleks võim koondunud ja efektiivselt kasutatud. Aeglased ja tülikad protseduurid (eriti 2-kambriliste puhul) 2. Pole täidesaatva võimuga võrreldavat toetust (tehniline ekspertiis, teadmised) 3
vastu võetud identsel kujul. Selleks, et vältida kodade vaheliste lahkarvamuste tõttu eelnõu lõputut menetlust, nähakse ette eelnõu menetlusest väljalanegmine, kui seda pole kindla aja jooksul vastu võetud. Omapärane on USA K-i muutmise kord. Kõigepealt muudatus vastu võetud Kongressi mõlemas mõlemas kojas tavapärasest suurema häälteenamusega. Seejärel peab muudatus jõustumiseks olem ratifitseeritud ¾ osariikide legislatuuri poolt. Võimalik on legislatuuride poolt ratifitseerimine asendada ¾ osariikide K-liste konventide poolt ratifitseerimisega. (1789.a eelnõu, vastu võeti alles 1992.a 27. parandus 200 aastat oli menetluses). 3) vahel on ette nähtud K-i kui terviku või mõne üksiku valdkonna sätte muutmine üksnes referendumil. K-is tehtavate muudatuste arv ei ole paraku üks-üheses seoses muutmisviisi jäikusega. Ühtviisi jäigad on Jaapani, Saksamaa, Itaalia K-id. Jaapani
aasta põhiseadust 10 korda, Saksamaa 1949. aasta põhiseadust umbes 70 korda, Jaapani põhiseadust - mitte kordagi. Üks maailma jäigematest põhiseadustest (johtuvalt riigi föderaalstruktuurist) on USA põhiseadus. Konstitutsiooni muutmiseks peab olema vähemalt 2/3 Kongressi mõlema koja liikmete toetus või 2/3 osariikide algatusel kokku kutsutav spetsiaalne konstitutsiooniline konvent. Selleks, et parandus jõustuks, tuleb see ratifitseerida kas 3/4 osariikide legislatuuride poolt või 3/4 osariikide konstitutsiooniliste konventide poolt. Osariigi konvendi moodustab Ühendriikide Kongress. Selleks, et vältida ratifitseerimise venimist, hakkas Kongress 1917. a määrama osariikidele 13 ratifitseerimistähtaegu. Tähtaja möödumisel võeti eelnõu ära. Ühendriikides on konstitutsiooni parandusettepanekuid tehtud umbes 10 000.
annaabi.ee 
