kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud. Kui Oidipus oli suureks kasvanud, rändas ta Teebasse ja sattus Sfinksiga kokku. Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale Sfinks tappis enese, viskudes kuristikku. Varasemad jutustajad konkreetset mõistatust ära ei toonud. Hiljem ilmus legendidesse ka konkreetne mõistatus: "Kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal? Mida rohkem on tal jalgu, seda vähem on tal jõudu." Vastus: inimene. Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus".
liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Aitäh tähelepanud eest ! :)
hetkel tähtsamaga, sest kõigile küsimustele vastuste tagamine on lihtsalt võimatu. Heather Graham'i romaanis ,,Nägemine" olid peategelasteks kaks aardekütti, kes tegutsesid üüratutes merepõhjades. Nende eesmärgid olid küll head, kuid erinevus märgatav: meespeategelane mõtles iga leitud aardega, kui palju selle eest raha ning kaua ära elatud saaks, naisepategelane aga süvenes iga aardega minevikku, ajalukku, legendidesse ning vaatas neid lugupidava pilguga ning hindas need palju väärtuslikumaks. Kui nende eesmärgiks sai kurikuulsa kee, mida kutsuti Angelic'i Needuseks, leidmine, kulutati vraki asukoha määramiseks aastaid ning tohutuid summasid. Ka ehte juures läksid peategelaste arvamused eri teid pidi. Naispeategelase jaoks tähendas see millegi nõnda kõrge väärtusega eseme leidmist, millele hinda on raske määrata, meespeategelane aga ihkas keed
eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall- Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega. 2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma.
Lapsepõlve tugevaimad muljed sai ta Kaukaasiast Noore Lermontovi viis Kaukaasiasse vanema, seal kohtas poiss üheksa aastast tüdrukut ning see oli esimene kord kui temas ärkas ebatavliselt sügav tunne, mis jättis tem ellu ebaselge ja lahendamata mälestuse..Seal sai ta seal sai ta teada Kesk-Vene silmapaistmatust ilust ning see andis talle ispiratsiooni luulete kirjutamiseks.Seal armsu ta rahvamuusikasse ning legendidesse, mis olid Volga röövlitest ning ka Stenka Razinesse ja Pugashevi. Kahe aasta hiljem kirjutas ta luuletuse'' Geenius'', mille kirjutamiskes entusiasmi sai ta Kaukaasiast. Esimena lahutamatu armastus on seotud allasurumistega kaukaasias.'' Mäed mulle Kaukaasias'' kirjutas ta nede kõikide sündmuste kokku kombineerides, ta oli väiksest saati hingelt poeet. Lermontovi ema suri 1817 aastal ning peale suurenesid tülid peres. Isa pidi pojast loobuma, et
järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse
surmaohtu asetab. „Kunksmoor ja kapten Trumm“ sai 1976 aastal J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (R. Krusten 1995: 211-212). 1980-ndate aastate lasteproosa üheks väljapaistvamaks teoseks tuleb pidada A. Perviku raamatut „Arabella, mereröövli tütar“ (1982) (M. Müürsepp, … 1995: 46). Mereröövliromaani tegevus toimub mereröövliraamatutest- filmidest tuttavas, kõigile otsekui reaalsena teada ja tuntud, ometi aga tihedalt legendidesse mähkinud piraadimaailmas. Põneva seikluslikkuse ning romantilise salapärasuse kaasabil kõneleb kirjanik siin hea ja kurja võitlusest. Arabella kujunemisloo kaudu saab selgeks inimlikkuse ja headuse üleolek kurjast, omalt poolt toetab seda mõtet ka Arabella isa, röövlipealik Taaniel Tina moraalne pankrott ja häving. Kirjanik on suutnud selgitada mitmeid elu põhiprobleeme ning on teinud seda lastele mõistetava kujundlikkusega (R. Krusten 1995: 212).
Oidipusel jalad kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud. Kui Oidipus oli suureks kasvanud, rändas ta Teebasse ja sattus Sfinksiga kokku. Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale Sfinks tappis enese, viskudes kuristikku. Varasemad jutustajad konkreetset mõistatust ära ei toonud. Hiljem ilmus legendidesse ka konkreetne mõistatus: "Kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal? Mida rohkem on tal jalgu, seda vähem on tal jõudu." Vastus: inimene. Juhtumisi oli Laios surnud ja tal polnud pärijat. Teebalased valisid rõõmust, et koletisest vabanesid, Oidipuse uueks kuningaks. Ta abiellus vana kuninga lese Iokastega. Keegi ei teadnud, et Oidipus oligi Laiose tapnud ja abiellus oma emaga (seda ei teadnud ka Oidipus ise).
...............18 3 MAAVÄRINAD 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maavärinate arvele langeb 50,9% kõikidest loodusõnnetustest. Ka inimohvrite arvu ja materiaalsete kaotuste poolest on tugevad maavärinad kohutavad. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites. Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad
annaabi.ee 
