elektrijuhtivuse standardiks ehk vask on juhtivusega 100%. Vase lihtsa töödeldavuse tõttu on teda läbi aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti alkoholitööstuses kasutuses olevate mahutite tootmiseks. Vask on siiani populaarne ka ehtekunstis, kus teda lisatakse pehmele kullale, et teha kuld vastupidavamaks ja töödeldavaks. Laialdast rakendust leiavad ka erinevad vasesulamid, mis peale metallidega legeerimist jagunevad üldplaanis kolmeks. Tsingi lisamisel vasele tekivad messingid ehk valgevased, mis on vasest tugevamad ja plastsemad ning millest on võimalik toota enimlevinud esemetest näiteks autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse või mälestusmedaleid. Vase sulam tinaga annab tinapronksi, mis on kasutusel vedrude tootmisel. Vasele alumiiniumi lisades tekkiv alumiiniumpronks on väga korrosioonikindel ning leiab kasutust peamiselt masinaelementide valmistamisel ning laevanduses
Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad
Küsimuse tekst SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Vali üks: a. kõvadust b. löögisitkust c. tugevust d. rabedust Küsimus 29 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eutektikum kujutab endast Vali üks: a. vedelat lahust b. keemilist ühendit c. mehaanilist segu d. tardlahust Küsimus 30 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase legeerimist kergelt oksüdeeruvate elementidega (V, Cr, Mn jt.) tehakse Vali üks: a. sulatamisel b. keemise ajal c. peale täielikku redutseerimist d. peale räbu moodustumist Küsimus 31 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline reaktsioon toimub terase keemise ajal? Vali üks: a. 2Fe + O2 →2FeO + Q b. FeO + C →Fe + CO Q c. S + O2→SO2↑ d. FeO + C →Fe + CO + Q
c. grafiidirikkad struktuurid, mis mõjuvad tahke määrdena d. põhimaterjaliks on vask ja tahke määrdeaine grafiit Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Vali üks: a. MgCl2 b. Mg vesilahust c. naatriumkarbonaati d. MgO Küsimus 17 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase legeerimist kergelt oksüdeeruvate elementidega (V, Cr, Mn jt.) tehakse Vali üks: a. sulatamisel b. peale räbu moodustumist c. keemise ajal d. peale täielikku redutseerimist Küsimus 18 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhtega detaile toodetakse ühepoolse pressimise teel? Vali üks: a. H/D 1 b. H/D > 1 c. H/D 1 d. H/D < 1 Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis. 33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2. 34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit. 36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil. 37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks. 38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel. 39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90 3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline.
X5CrNi18-10. milles on 0,05% C, 18 % Cr ja 10 % Ni (tuntud kui teras 1.4301).C sisaldus peab olema madal, kui roostevaba terast on vaja keevitada (< 0,03%) ja Cr sisaldus 17-18% ning Ni sisaldus 10-12%. 1.1.2 Kulumiskindlad terased Et kulumine oleks minimaalne, peab pinnakõvadus olema suur, need kaks asja on omavahel tihedalt seotud. Sellepärast kasutatakse kulumiskindluse tõstmiseks selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindamist, termokeemilist töötlemist ja pindkarastamist. Läbilegeerimine on vähem tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja
1. pindmine 2. kaitsemäärded 3. polarisatsioon 4. korrosiooninhibiitorid 5. vastava keskkonna loomine. 22 Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt. Gaasikorrosiooni kaitseks kasutatakse: 1. legeerimist 2. kaitsepindmist 3. kaitsegaasikeskkondade loomist 27. Lõiketöötlemine Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess
Süsinikul on väike tihedus, kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul. Armeerimiseks vajalike kiudude valmistamiseks kasutatakse looduslikku (tselluloosi) või sünteetilist (polüvinüül) kiudu, mida grafitseeritakse kuumutamisega selliselt, et algmaterjal ei põleks, vaid muutuks praktiliselt puhtaks süsinikuks. Süsiniku tugevus ja jäikus on seotud kristallvõre iseärasustega. Kiu tugevuse tõstmiseks kasutatakse grafiidi legeerimist booriga, aatomireaktoris kiudude kiiritamist neutronitega ja teisi meetodeid, millest olenevalt kõiguvad süsinikkiudude omadused. Tänapäeval on see üks enamlevinumaid armeerimismaterjale. Seda kasutatakse ohtralt ka lennunduses. 44. Alumiiniumsulamite korrosiooni iseärasused. Kokkupuutel hapnikuga tekib õhuke heade kaitseomadustega oksiidikiht. Seda kihti püütakse paksendada ja parandada tema kaitseomadusi. Kate on poorne ja ebaühtlane oma paksuselt
nende baasil sulameid. Viimastest tuntumad on nikroomid, mis põhikomponendina sisaldavad niklit (60...80%) ja lisandina kroomi (40...20%) (vt. ka p. 1.2.4. Niklisulamid). 13) Kulumiskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termo- keemilist töötlemist ja pindamist. Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevitamise, sades- tamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega
1) ning see kehtib ka malmide korral. Tavaliselt on aga S- ja P-sisaldus malmides suurem kui terastes. Väävli mõjul halveneb malmi valatavus ning seetõttu on väikevalandite korral väävlisisalduse ülemmääraks 0,08 %, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12 % väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides teda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2 %). Legeerivad lisandid malmis. Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid, mis terasteski, n.o. mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate lisandite mõjust grafiidi tekkele liigitatakse need kahte gruppi: - grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti), - grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) Mangaan. Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu on ta põhiliseks legeerivaks
nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele terade vahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korro- deerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitus- detaile, arsti- ja köögiriistu jne. Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist. Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviida- vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- mõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekand- mine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevita- mise, sadestamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate
korral. Tavaliselt on aga S- ja P-sisaldus malmides suurem kui terastes. Väävli mõjul halveneb malmi valatavus ning seetõttu on väikevalandite korral väävlisisalduse ülemmääraks 0,08%, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12% väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides seda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2%). 2)Legeerivad elemendid Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid mis terasteski mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate kisandite mõjust grafiidi tekkele, liigitatakse need kahte gruppi: - Grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti) - Grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) a)Mangaan (Mn) Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu ta on põhiliseks legeerivaks lisandiks
mis sisaldab 15-30% Pb ja 3-5%Cu ning on hiljem immutatud lis. Tugevdavad lisandid viiakse materjali PAFM tugevuse, kvaduse, kulumiskindluse ja lubatud piirkoormuse tstmiseks ning sööbimise takistamiseks ja hrdeteguri vähendamiseks. Selleks lisatakse segamisel alusmetallile vi tekitatakse paagutuse käigus alusmetallis kvu osakesi: karbiide, boriide, oksiide, intermetalliide, klaasi. Kaasajal kasutatakse kombineeritud tugevdamist s.o. legeerimist mitme komponendiga. Seda vimaldab pulbertehnoloogia. 61 Legeerimine Cr ja Mo tstab PAFM töökindlust tänu karbiidide moodustumisele. Näiteks, 2-10% Cr ja eriti Mo lisamine (5-20%) tstab Fe-C tugevust, korrosioonikindlust ja kulumiskindlust. Sellised materjalid vivad töötada kuni 700°C temperatuurini. Paagutuse käigus moodustuv Mo2C on tugevalt seotud matriitsiga ja ei murene välja. Efektiivne on alusmetalli tugevdamine kvade kiududega
X4CrNiN18-10 0,04 19,0 11,0 2 Mn 270 550 40 X4CrNiMo17-13-3 0,04 18,5 14,0 3 Mo 2 Mn 220 490 45 Roostevabadest terastest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. b) Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist. 21 Vähem tõhus on läbilegeerimine, eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamine, pealesulatamise ja – keevitamise, sadestamise jm teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-
..80%) ja lisandina kroomi (40...20%) (vt. ka p. detaile, arsti- ja köögiriistu jne. 1.2.4. Niklisulamid). Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse Tabel 1.20. Roostevabade teraste struktuur tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, Koostis Omadused termokeemilist töötlemist ja pindamist. Struktuur %, max Karas- Magne- Korrosiooni- Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviida- tatavus tiline kindlus vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- Martensiit 12..
annaabi.ee 
