Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ... A-teema, A indeksiga teema teisend ehk variatsioon Rondovorm - A B A C A ..., kus A on refrään ja B, C, ....on episoodid A B A - vorm A B C - vorm A B - vorm Vokaalsuurteosed. Luuakse endiselt missasid, reekvieme, oratooriume, passioone,
fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne meloodia – ühehäälne muusikaline mõte, helide organiseeritud järgnevus meloodiajoonis – helikõrguste liikumise suund, mis moodustab meloodia välise kuju kulminatsioon – kõige suurem emotsionaalse pinge moment meloodia arengus, tavaliselt tõusvas liikumises artikulatsioon – helide omavaheline sidumine või eraldamine (legato, staccato – katkendlikult, staccatissimo, portato) helivaru – kõikide olemasolevate muusikas kasutavate pillide kõige alumistest kõige ülemiste nootideni (välja jäävad need mida inimkõrv ei kuule) diapasoon – ühe instrumendi või hääle ulatus register – diapasoon jaguneb mõtteliselt kolmeks, alumine jne tsooniline kuulmine – see, kuidas inimene kõiki heliomadusi tunnetab enharmonism – sama helikõrgus, mis on väljendatud kirjapildiliselt erinevalt nt gis ja
2. huulik (karika, kausi kujuline) Trombooni perekond: Ventiilidega tromboon Kontrabasstromboon Alttromboon Tenortromboon in C (f ventiil võib olla) (orkestris 2) Basstromboon (f ventiiliga (alati), e ventiil, harva d ventiil annab paremaid võimalusi puhtamalt mängida) (orkestris 1) Ulatus: (Kontraoktavi) E1 d2 Trombooni 7 positsiooni: Iga positsiooniga läheb pool tooni alla. F ventiiliga Efektsed glissandod. Tuleks vältida trillereid. Legato probleem. Tromboonil on allmaailma kõla ning ta on halbadele tegelastele omane. TUUBA Tuuba eelkäija on OFIKLEID. 4 ventiili Ulatus: Kontraoktavi C1 c1 Tuuba registrid: Madal vajab palju õhku Keskmine hea mängida Kõrge liikuv, meenutab tämbrilt metsasarve HARF 47 keelt 7 pedaali, igal 3 asendit DCB/ EFGA C keeled on punased F keeled on mustad Harfi põhihelistikuks on Ces duur Ulatus: (Kontraoktavi) Ces1- gis4 KEELPILLID Kõige ühtlasemate omadustega pillid
- v- v - v - v Regivärsi rütmilist monotoonsust püütakse elavdada korduste ja lisakiilsõnade või kiilsilpidega. Eriti meestelauludes leiame lisasõna "aga": "Kahe-aga-jalgane kassikene". Sõnasilbistatistika põhjal avastati sõnapaigutuse kohta nn. paisumise (raskenemise) seadus. Pandi tähele, et raskem sõna esineb sagedamini värsi lõpul kui algupoolel. Esimene värsipool lauldakse n.-ö. rohkem staccato, teine pool rohkem legato. 5 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Skandeerimine. Luulekeelel on erinev meloodilisus proosast. Rütm jaotab teksti osadeks, mis alati ei lange kokku süntaktilise liigendusega. Rütm tingib ka värsi sõnastust ja silpide paiknemist. On tõenäoline, et juba luule tekkimisest peale oli lauludel olemas kindel rütm, kus ei tarvitsenud sõna- ja värsirõhk kokku langeda
isamaale kauneimaid laule. Kuna meil tuksub me süda sees armastame ja austame me ikka oma kodumaad. Mitte mini takistuse ees ei anna me alla. 6 Väike maa Muusika: Urmas Lattikas sündis 17. augustil 1960. Ta on eesti helilooja ja dzässpianist. Sõnad: Leelo Tungal sündis 22.juulil 1947. Ta on eesti kirjanik. Videole kaasa lisatud fail: Väga oluline on tihe legato ja laulvus kogu laulus, teksti selge artikulatsioon. Hingamine on iga nelja takti järel. 4. ja 8. taktis sõnades ,,all" ja ,,hall" L - teisel löögil. Alates 9. taktist ühtlane cresc. takt 18 kulminatsioonini. 20. taktist dim. Osa lõpus väike rit. 24. takti mõlemad akordid fermaadiga. 25 takt (n.ö. II salm) intensiivsem kõla, väga hea teksti artikulatsioon, eriti alates taktist 29. Kulminatsioon taktis 34 ja dim. 36. taktis. Kindlasti peab sõnas "verd" välja laulma ka R- hääliku.
Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks. See pala on kõige lemmikum nende seast, mille kohta pidi tegema referaadi ja see on ka kõige võimsam. 4 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad, suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge. Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast.
(Feldman, I. 2005) Teadlased on kindlaks teinud, et muusikal on kindel, kuid iga inimese puhul erinev mõju südame füsioloogilistele protsessidele. Paljud teadusuuringud baseeruvad stimulatiivse (iseloomulikeks parameetriteks kiire tempo, rõhutatud rütm, suhteline valjus, vahelduv dünaamika, palju staccatot, lai diapasoon, etteaimamatud muutused, äkilisus) ja sedatiivse (aeglane tempo, harmoonia ja meloodia rõhutamine, mahe tämber, legato-liikumised, kitsas diapasoon, järk-järgulisus, etteaimatavad muutused) muusika mõju võrdlemisel. Enamus uuringuid on näidanud, et stimulatiivne muusika suurendab südame löögisagedust, sedatiivne muusika aga vähendab. On täheldatud, et muusikat kuulates vererõhk muutub, kuid need muutused on väga individuaalsed. Paljudes uuringutes on leidnud kinnitust tõsiasi, et stimulatiivne muusika suurendab ja sedatiivne muusika vähendab hingamissagedust. Samuti
annaabi.ee 
