Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leetreid" - 10 õppematerjali

Leetrid
2
doc

Leetrid

RAVI Spetsiaalset leetrite ravi pole olemas, leevendada saab vaid haigusnähte: nohu, köha ja silmalimaskesta põletikku. Leetreid ravitakse kodus. Haiglaravi vajab LEETRID raskes seisundis laps. Tüsistuste raviks Morbilli kasutatakse antibiootikume. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kasutatud kirjandus:

Pedagoogika → Lastehaigused
47 allalaadimist
Värvitoon-sinine
3
doc

Värvitoon (sinine)

erinev. Melanhoolikud tõmbuvad sinise värvuse mõjul endasse, sangviinikutele mõjub tasakaalustavalt, koleerikuid summutab ­ alandab nende üliaktiivsust ja flegmaatikutele tekitab ükskõiksust ning unisust. Sinist kiirgust kasutatakse põletikuliste haiguste raviks, eriti selliste, millega kaasneb kehatemperatuuri tõus. Sinise tähtsaim omadus on kindlasti antiseptilisus ehk mädanemisvastasus. Sinine kiirgus leevendab ka kurguvalu, leetreid, mumpsi, palavikku, põletikke, krampe, kipitusi ja peavalu. Veel kasutatase seda unetuse ja menstruatsioonivalude leevendamiseks.

Ehitus → Ehitus
18 allalaadimist
Maeterlinck-sinilind
1
doc

Maeterlinck "sinilind"

Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka Tuleviku kuningriigist ei õnnestu Tyltylil sinilindu kaasa tuua. See lind, kelle Valgus talle annab, pääseb poisi käest lendu niipea, kui vana, hall ning kuri Aeg lapsi märkab ja neid vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus "surnuid ei olegi", ningm kohutavast metsast, kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd.

Kirjandus → Kirjandus
203 allalaadimist
Viirused ehk keemiliste ainete kogum
7
docx

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

LEETRID Leetrid on väha nakkuslik viirushaigus, mis esineb kogu maailmas ning millesse haigestuvad peamiselt lapsed. Surmajuhtude põhjustajana maailmas on leetrid nakkushaiguste seas kuuendal kohal. Tekitajaks on väga nakkav RNA-viirus, mis on väga vähe püsiv. Väliskeskkonnas hävib ta poole tunniga. Viiruse ainuke kandja on inimene. Ühtaegu on see väga tunlik väiskeskkonna tegurite suhtes. Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest. Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab, et nakatuks kõik lennukis viibijad. Leetrite sümptomid tekivad tavaliselt 8-14 päeva möödudes esmasest nakatumisest. Peale inkubatsiooniperioodi ilmnevad esimesed haigusnähud: palavik, köha, valkjad täpid põse limaskestal purihammaste kohal. Esmalt tekib lööve kõrva taha, näole ja levib alanedes üle keha. (Joonis 7) Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Meditsiini ja bioloogia ajalugu
20
docx

Meditsiini ja bioloogia ajalugu

lähedased kaasaegsetele: varajane diagnoosimine kasvaja laialdase eemaldamisega tervetest kudedest koos järgneva põletamisega kuuma raua abil. Ta eemaldas neerukive ja kasutas elastseid kateetreid, mis olid valmistatud loomade nahast. Leetrid on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle Pärsia arst Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī (865–925) 10. sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas ladina sõnast rubeus ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule

Meditsiin → Meditsiin
9 allalaadimist
Bakterite üldiseloomustus ja ehitus
11
doc

Bakterite üldiseloomustus ja ehitus

6 Bakterite kleepumises tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterid ja haigused Haigusi võivad põhjustada nii viirused, bakterid, kui ka ainuraksed. Inimesel põhjustavad viirused mitmesuguseid nakkushaigusi, sealhulgas rõugeid, leetreid, mumpsi, kollapalavikku, lastehalvatust, nohu ja grippi. Ka baktereid, kes elavad parasiitidena elusorganismides, põhjustavad haigusi. Inimese tõvestavad bakterid tekitavad näiteks difteeriat, kõhutüüfust, pidalitõbe, tuberkuloosi, teetanust ja katku.Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.htm)

Bioloogia → Bioloogia
116 allalaadimist
Väike-Maarja kultuuripärand - referaat
10
docx

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat

P.Jakobson kirjutas näidendid "Koit ja Hämarik" ning Ebavere ainetel "Udumäe kuningas". Peeter Jakobson on maetud Väike-Maarja vanale kalmistule, kuhu talle 1907.a püstitati "Postimehe" toimetuse algatusel malmristiga hauakivi. Karl Krahe (6. märts 1890 - 9. juuli 1922) sündis Triigi-Avispeal Väike-Maarja kihelkonnas.Õppis Avispeal Jakob Liivi juures, hiljem lühemat aega Väike- Maarja kihelkonnakoolis. Kuna ta väikelapsena põdes leetreid ja sarlakeid, oli ta kuulmine kahjustunud. Jakob Tamm õpetas teda eraviisiliselt. Krahe oli iseöppija. Omandas mitu võõrkeelt. Avaldas ajakirjanduses luuletusi, luuletõlkeid, koostas isegi luulekogu käsikirja. Tegi mõningaid katsetusi heliloomingu ja plastiktantsu vallas.Tegeles nikerdamise ja puitskulptuuriga. Maalimine köitis teda kõige rohkem. Kunstilise hariduse saamiseks oli lühemat aega Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis Soomes, Venemaal ja Saksamaal.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
12 allalaadimist
Viiruste mõjust inimesele
17
docx

Viiruste mõjust inimesele

soolatüükaid. 11. klassis vastas sellele õigesti 27% ja 9. klassis 11% vastanutest. Küsimus 2 : Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud? 95% üheteistkümnendikest ja 81% kümnendikest on põdenud grippi. Tuulerõugeid on põdenud 86% 11. klassi ja 39% 9. klassi vastanutest. Soolatüügastega on kokku puutunud 9% 11. klassi ja 3% 9. klassi õpilastest. 11. klassi õpilaste seas pole keegi põdenud mononukleoosi, 9. klassi õpilastest on aga 6%. 9. Klassi õpilased ei ole põdenud leetreid ega rotaviirust. 11. Klassi õpilastest on seda põdenud vastavalt 9% ja 5%. 9 Küsimus 3 : Millist viirushaigust pead kõige ohtlikumaks? Miks? Kõige rohkem peeti kõige ohtlikumaks AIDSi: 11. klassis 73% ja 44% 9. klassis. Selle põhjuseks toodi, et see lõppeb surmaga, sellele pole ravi, hävitab immuunsüsteemi ja teadmatus, kui sellesse nakatunud ollakse, sest puuduvad omased sümptomid. Veel peeti

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Vaktsineerimis töö
11
doc

Vaktsineerimis töö

kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi. Osa arste tunnistab avalikult, et vaktsiinid ei kaitse haiguse eest, nad vaid "mahendavad' seda, kui juhtute haigeks jääma. Näiteks: · läkaköha vaktsiini efektiivsus on 6391%, · mumpsivaktsiinil 7595%, · punetisevaktsiinil 7577%. Pidevalt esinevad leetrid täielikult vaktsineeritutel (USA ja Kanada uuringute järgi 58 90% leetreid põdevatest koolilastest on eelnevalt korralikult vaktsineeritud). Austraalias on 50% elanikkonnast vaktsineerimata, statistiliselt haigestuvad nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata enamvähem võrdselt. Tekitavad ise seda haigust, mille vastu peaks kaitsma. Näiteks USAs kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 on olnud põhjustatud vaktsiinist. II Maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkoond difteeria vastu. Pärast seda

Bioloogia → Bioloogia
54 allalaadimist
Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas
26
doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

jalutuskäigud. Ta kuulab hommikuti Tartu Pereraadiot. See on kristlik raadio. Kristlikud saated annavad hingele kosutust. 2 Pauluse I kiri Korintlastele 13113. 15 9. Tervis Helvi elus on olnud ilusaid ja rõõmaid aegu kui ka keerulisi ja raskeid aegu. Ta on olnud palju haige. Helvi on põdenud läkaköha ja sellest tingitud kopsulaienemist, tuulerõugeid, leetreid, difteeriat, kopsupõletikku, pleuriiti, tuberkuloosi, aneemiat, asteoporoosi, südame isheemiatõbe, häältepaelte põletikku, mis rikkus hääle. Tal on olnud kolm operatsiooni: 1951.aasta kopsuliidete kõrvetamine, 1959. aasta pimesoole eemaldamine ja 2000.aasta puusaliigese endoproteesi paigaldamine. Helvi kannatab südame puudulikkuse ja rütmihäirete all ning ta kasutab pidevalt ravimeid. Helvi on kaotanud mitmeid armsaid pereliikmeid: ema, isa, venna ja abikaasa. Veel kalleid

Kategooriata → Uurimistöö
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun