Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus.
Lõhelised Teravatipulised Vahaga kaetud Õied on Erineva suurusega Erineva kujuga Erineva värvusega Paljudel puudel on tugijuured. Liaanidel on õhujuured. Mõndadel taimedel on ravi toime. mullastik Vihmametsades on ferralliitmullad. Raudoksiidid on punased. Mullad on mineraalainevaesed. Leedehorisont. loomastik Loomastik on liigirikas. Enamus liike elab puude otsas. Vees on arvukalt kalaliike. On ka palju putukaid. Maod, gorillad ja lennu võimetud putukad elavad üldiselt maapinnal. Uusi looma liike avastatakse kogu aeg juurde. Kiskjatest elavad: Aasias tiigrid LõunaAmeerikas jaaguarid Aafrikas leopardid Loomade kohastumused Hea ronimis ja hüppamis võime. Tugevad küünised.
· Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis.
Veestik Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg.
mongabay.org/images/malaysia/kinabalu_rainforest.gif Kliima on valdavalt palav ja niiske. Aastaaegu eristada pole võimalik. Kuude keskmine temperatuur on +25 kraadi. Aastas sajab keskmiselt 2000 mm http://lh5.ggpht.com/-vwM56_jk6- sademeid. c/TP37So9hmWI/AAAAAAAAZCs/NrRjcmKaGv8/GB001178.jpg Valdavad on ferraliitmullad,mis sisaldavad ohtralt raua-ja alumiiniumioksiide. Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab pool kogu maailma taimeliikidest. Taimed võivad üheaegselt õitseda ja vilju kanda. http://1024x.net/wallpapers/85p/Tropical_Palm_Tree_On_Beach.jpg Loomastik nagu ka taimestik -vihmametsale kohaselt liigirikas. Seal leidub mitmeid haruldasi liike,keda
• Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. • Väljauhte horisondi alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl Taimed Jugapu
Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tugev konkurents, kakaopuu, banaan, lõhnavad, Anakonda, jaaguar, kookospähklid. Samaaegselt õied ja aara, gorilla. viljad, Alustaimestik
vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsa suuremad jõed on Ob, Jensissei ja Leena. Suuremad järved okasmetsas on Laadoga ja Äänisjärv. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad.
Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on näiteks pruunkaru ja hunt, veekogude ääres palju kopraid. Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on
Loomastik on vihmametsades samuti väga liigirikkas ja eluvormiderohke, kusjuures loomade vahel valitseb väga tugev konkurents. Palju on erinevaid imetajaid, putukaid, linde, kalu ja roomajaid, mitmed loomad on väga lärmakad ja värvikirevad. Mulladeks on samuti nagu savannis ferraliitmullad, mille ülemistest kihtidest igapäevased hoovihmad uhuvad välja toitaineid. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Savannide ja vihmametsade vahele jäävad mussoonmetsad, nende rindeline struktuur on litsam ja taimeliike on vähem kui vihmametsades. Seal võib juba kohata heitlehiseid, mis langetavad lehti kuivaperioodil. Kuna mussoonmetsades esineb kuivaperiood, siis ei lagune maapinnale langenud puude ja põõsaste lehed ning muud taimejäänused nii kiiresti kui ekvatoriaalses metsas, mistõttu mullad on huumusrikkamad.
alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Ekvatoriaalsete vihmametsade punasevärvilised puna- ehk ferralliitmullad on kujunenud peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimil. Punase värvi annab neile raua- ja allumiiniumoksiidide rohkus. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest tiotaineid välja. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib valkjas leedehorisont. Kuna mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferraalliitmullad vähe huumust. Maaharimiseks sobivad paremini vulkaanilistele kivimitele tekkinud suhteliselt noored mullad. Vihmametsade lopsaka taimestiku ja viljatute muldade vahel peitub omapärane vastuolu. Kui vihmametsad
Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. MULLASTIK Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi
annaabi.ee 
