neutroniaeglusti osa, välised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas neutronid tagasi aktiivtsooni, kui nad sealt uraani-235 tuumasid lõhustamata või uraani-238 tuumades neeldumata välja lendasid. Et ahelreaktsioon ei algaks enneaegselt, paigutati reaktorit ülalt alla läbivatesse spetsiaalsetesse kanalitesse kaadmiumvardad, mida oli kerge üles tõsta ja alla lasta. Kaadmium neelas ahnelt neutroneid ega võimaldanud neil laviinitaoliselt paljuneda. Varraste järkjärgulise reaktorist väljatõmbamise teel oli võimalik väga kindlalt ja täpselt reguleerida ahelreaktsiooni algusmomenti ja kiirust ning automaatselt hoida seda mistahes soovitaval tasemel. Peale selle olid reaktoris kanalid mõõteriistade ning neutronitega pommitamiseks aktiivtsooni viidavate ainete jaoks. Reaktori töö käigus tekkis väga ohtlik, suure läbimisvõimega neutron- ja gammakiirgus, seepärast tuli reaktor
tahketel dielektrikutel. Läbilöök õhus on tingitud peamiselt nn löökionisatsioonist. Õhus on alati teatud (küll väga väike) hulk ioone, mis on tekkinud kosmilise kiirguse poolt gaasimolekulide ioniseerimisel. Elektriväljas need ioonid kiirendatakse. Kui ioonide liikumiskiirus ja vastav kineetiline energia saavad küllaldaseks, et põrkumisel neutraalsete molekulidega viimaseid ioniseerida, tekibki löökionisatsioon. Ioonide hulk kasvab laviinitaoliselt, vastavalt kasvab ka õhu juhtivus ja tekibki läbilöök, mis väljendub sädeme või (pingeallika küllaldase võimsuse korral) elektrikaare kujul. Õhu elektriline tugevus ühtlase elektrivälja korral elektroodide vahekaugusel 1 cm on 3,2 kV/mm. Tahketes dielektrikutes toimub läbilöök samasuguse mehhanismi järgi. Seda nimetatakse siis elektriliseks läbilöögiks või laviinläbilöögiks. See toimub aga tunduvalt suuremate väljatugevuste juures, kuna
! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. Ensüümkatalüüs. ! Ensüümid on valgud, mis katalüüsivad bioloogilisi protsesse (biokatalüsaatorid)
valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps
8. Fotoraku tööpõhimõtet selgitav skeem ja seadise foto. 4.2.3.2 Fotokordisti Elektronkordisti on elektrovaakuumseadis, mille töö põhineb primaarelektronide voo võimendamisel sekundaarelektroniemissiooni abil. Fotokatoodiga elektronkordistit nimetatakse fotokordistiks. Sisuliselt on tegemist fotorakuga, mille fotokatoodi poolt emiteeritud primaarelektronid kiirenduspinge mõjul löövad dünoodideks nimetatud abikatoodidest välja uusi elektrone, nii et elektronide voog laviinitaoliselt võimendub (kuni 100 miljonit korda e. 160 dB). Seadis leiab ka praegu kasutust, näiteks teadusotstarbelises mõõtetehnikas. Kaudselt sarnanevad fotokordistiga nn avalanche-fotodioodid, kus samuti toimub laengute laviinitaoline paljunemine elektrivälja mõjul. Saavutatav võimendus ei ületa 103. Kasutatakse ka nende kahe seadise hübriide. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
muutuse. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 11 Samad mõisted – närviimpulss ja lihasimpulss. AP väljendab info edastamise kiirust organismis. Kui närvirakku ärritatakse,siis kutsub see esile ioonkanalite avanemise. Kõikidele kanalitele antakse käsklus samal ajal, kuid nad avanevad eri kiirusega. Kiiremini avanevad Na+ ioonkanalid - Na+ ioonid voolavad rakku sisse laviinitaoliselt. Sellega kaasneb närviraku depolarisatsioon e. raku sisemembraanil tekib pos, välismembraanil neg. laeng. Kui närviraku depolarisatsioon saavutatakse, sulguvad Na + kanalid ja avanevad K+ kanalid ja K+ ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+ ioonide tasakaalupotensiaal. Ehk närvirakk repolariseerub. AP faasid on: * depolarisatsioonifaas – esialgne väga kiire pot. muutus, rakumembraan depolariseerub Na + ioonide sissevoolu tõttu.
kõrgendatud energiaga aatom, molekul, ioon. Võimalikud tekkepõhjused keemiline mehaanika Homogeenne katalüüs reagendid ja katalüsaator on (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. samas faasis. Katalüsaatori abiga moodustatakse hoopis Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad teine aktiveeritud vahekompleks, mille plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. aktivatsioonienergia on väiksem ning reaktsioon kiireneb Näiteks sobib reaktsioon H 2+ C l 2=2 HCl . seetõttu oluliselt. Võib toimuda ühes või kahes etapis. Teisel juhul liitub C l2 katalüsaator esmalt ühega lähteainetest.
Vastupinge tõstmisel tugevneb vastuvool algul aeglaselt, ent teatud piirpingest (läbilöögipingest) alates väga järsult (laviinitaoliselt). See nähtus leiab kasutust zenerdioodides. Samuti kasvab vastuvool siirde soojenemisel (temperatuuri igakordse kasvuga 10°C võrra
kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem. Türistoril lahendajaga ja koguva liiniga modulaator Türistor juhitav pooljuht diood, mis koosneb neljast räni kihist struktuuriga p-n-p-n. Kui baasi vool puudub, on türistor suletud, sest tema takistus on suur. Kui baasile anda väikese pingega impulss hakkavad keskmistes kihtides p-n laviinitaoliselt suurenema laengukandjate arv ja türistor avaneb. Türistor on vanemates radarites kasutatud elektronlambi analoog. Kui türistor on suletud laadub liin pingeni E. Üheaegselt laadub kondensaator C1 läbi resistori R1. Türistori baasile antav sünkroniseeriv impulss avab türistori, teda läbiv kondensaatori C1 tühjenemisvool vähendab türistori takistust ja toimub koguva liini tühjenemine impulsstrafo T primaarmähisele. Sekundaarmähiselt saadav formeeriv
JOONIS 8.1. Jooniselt on näha, et dioodtüristori võib vaadelda ka koosnevana kahest transistorist. Väikese rakendatud pinge korral on dioodtüristori vool nullilähedane, kuna teda läbib ainult siirde j2 vastuvool. Kuna siirded jl ja j3 on pingestatud pärisuunas, siis langeb praktiliselt kogu pinge siirdele j2. Pinge suurenemisel läheneb siirde reziim läbilöögireziimile, vastuvool suureneb, tekib põrkeionisatsioon ja vool suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsent- ratsioon siirdes j2, takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 8.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha kõik kolm eelkirjeldatud reziimi: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn.
73 JOONIS 6.1 Jooniselt on näha, et dioodtüristori võib vaadelda ka koosnevana kahest transistorist. Väikese rakendatud pinge korral on dioodtuüristori vool nullilähedane, kuna teda läbib ainult siirde j2 vastuvool. Kuna siirded jl ja j3 on pingestatud pärisuunas, siis langeb praktiliselt kogu pinge siirdele j2. Pinge suurenemisel läheneb siirde reziim läbilöögirezümile, vastuvool suureneb, tekib põrkeionisatsioon ja vool suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsentratsioon siirdes j2, tema takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 6.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha eelkirjeldatud reziimid: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn. avatusreziim, kus
JOONIS 6.1 Jooniselt on näha, et dioodtüristori võib vaadelda ka koosnevana kahest transistorist. Väikese rakendatud pinge korral on dioodtuüristori vool nullilähedane, kuna teda läbib ainult siirde j2 vastuvool. Kuna siirded jl ja j3 on pingestatud pärisuunas, siis langeb praktiliselt kogu pinge siirdele j2. Pinge suurenemisel läheneb siirde reziim läbilöögirezümile, vastuvool suureneb, tekib põrkeionisatsioon ja vool suureneb laviinitaoliselt. Põrkeionisatsiooni toimel suureneb laengukandjate kontsentratsioon siirdes j2, tema takistus väheneb, väheneb ka voolu säilitamiseks vajalik pinge ja vool suureneb välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Joonisel 6.2 on toodud dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon, kus on näha eelkirjeldatud reziimid: normaalne vastupinge- ja vastuvoolureziim on kuni punktini A, laviinitaoline voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn.
1) raskete tuumade lõhustumine; 2) kergete tuumade liitumine. Raskete tuumade lõhustumisel jaguneb mingi raske tuum (näiteks uraan) kaheks uueks nn kildtuumaks. Raskemates tuumades on suhteliselt palju neutroneid ja neid jääb sellisel reaktsioonil üle. Kui mõni algtuum haarab vaba neutroni, siis muutub ta ebastabiilseks ja võib laguneda. Kui lagunemiste käigus vabade neutronite arv kasvab, hakkab reaktsioon laviinitaoliselt laienema (järjest suurem hulk tuumi laguneb). Sellist reaktsiooni nimetatakse ahelreaktsiooniks. Kergete tuumade liitumiseks peavad kaks tuuma omavahel jõudma nii lähedale, et saaksid hakata mõjuma tugeva vastastikmõju jõud. Seda takistab aga positiivselt laetud tuumade korral elektriline tõukejõud, mis saavad seda suuremaks, mida lähemale tuumad üksteisele jõuavad. See saab võimalikuks, kui tuumadel on suur kiirus (keskkonnas kõrge temperatuur, üle 108 K)