·) I sort 8-12mm ·) II sort 6-8mm ·) III sort -6mm ·) III sordi taimed praagitakse välja või kasvatatakse veel ühe aasta. Sireli pookimine katmikalale a) 3a.taimed kaevatakse mais välja ja istutatakse 13-14cm läbimõõduga pottidesse. b) Sügisel pannakse potid kasvuhoonete vahele ja kaetakse külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele Esimesel nädalal hoitakse neid temperatuuril 6-8 kraadi. Teisel nädalal tõstetakse temp. 16-18 kraadini. Kui pungad on paisunud võib alustada pookimist. Poogendi kinnikasvamise järel alandatakse temp. kuni 12- 14 kraadini. d) Kasvuhoones hoitakse potte külmade möödumiseni, vajadusel neid aeg-ajalt kastes. e) Potid taimedega viiakse enne istutamist välja ja harjutatakse nädala jooksul välistingimustega. f) Istutatakse maikuu lõpus või juuni alguses
Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele. Naised sümpoosionites enamasti ei osalenud. Hea ja parema söömise/joomise kõrvalt aga tehti sümpoosionitel ka tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid jne. 8. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti alasti ning seetõttu kutsuti spordiväljakut ja sealseid ruume gümnaasioniks. Kõige tähtsamaks võistluseks olid olümpiamängud, mida peeti iga nelja aasta tagant Zeusi auks. Osaleda tohtisid vaid hellenid
,,sõbrataride" grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted. Neid naisi nimetati hetäärideks. Muistsete kreeklaste rõivastuse moodustasid lühike õlgadelt kinnitatud kitoon ja pealisrõivaks mõeldud himation. Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein. Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed, mis tähendas seda, et nad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimesed uskusid, et jumalatelt võib tulevikku teada saada, kui minna oraaklitesse. Kuulsaim oli Apolloni oraakel. Surma mõistsid kreeklased kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut.
Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevate aristokraatide sõpruskonnad. Suurel määral aitas sõpruskondi liita ühised kodused pidusöömingud sümpoosionid. Külalised kogunesid sõpruskonna liikme majas andreionisse (meeste ruumi), kus heitsid lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Ruumi keskel oli laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sümpoosionidel tehti tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu
Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on nende hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Paljud neist on võimsad ja luksuslikud, mis lubab arvata, et tegemist on ülikute haudadega. Maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse. Surnud asetati lavatsitele hauakambri seinte ääres, või siis kivist või põletatud savist sarkofaagidesse. Hauakambrite seinu kaunistasid eredavärvilised pidusööke, tantsu ja sporti kujutavad seinamaalingud, mis on üks peamisi allikaid etruskide eluviisi ja uskumuste kohta. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Oma hauakirjadel nimetasid nad surnu isa nime kõrval pea alati ka tema ema nime. Mõnedel juhtudel on piirdutud koguni ainult ema nimega
liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti
liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti
kaevandustes, kivimurdudes. Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav, kuid karistust polnud. 10.Kreeka: eluolu Akropol kaljunukile rajatud kindlus, linn paiknes selle jalamil Agoraa koosoleku- ja turuplats, linnasüda Kitoon napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud, vööga kokkutõmmatud riidetükk, kandsid nii mehed kui naised Sümpoosion ühine kodune pidusöök sõpruskonna ühe liikme juures; heideti pikali seina äärde asetatud lavatsitele; naised ei osalenud; lavatsite ees madalad lauad toiduga, ruumi keskel veinisegamisnõu, millest orjad kallasid veega lahjendatud veini; olid pillimängijad, tantsijannad; seal tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid, vaieldi probleemide üle, kanti ette luule- ja proosateoseid Gümnaasion spordiväljak ja pesemis- ning riietusruumid; sporditi alasti; meeste ja noorukite
annaabi.ee 
