Oli ka teisi võtteid, kus kaunistati peene ornamendiga paksul lakikihil. Teiseks kaunistusvõtteks oli intarsia, mida kasutati Hiina esinduslikul mööblil ja mis erines Euroopa intarsia tehnikast selle poolest, et muster tõusis pinnast esile. Peale erinevate puiduliikide kasutati intarsia tehnika juures, elevandi luud, kilpkonna kilbi luud, sarvi, pärlmutter merekarpe , poolvääriskive ja metalli. Peamine mööbliese rikaste kodus oli voodi ( kan), mis oli voodi, diivani ja lavatsi sarnane. Kolm voodi külge oli ääristatud äärega. Oli ka lihtsamat mööblit ja eraldi lamamisase oopiumi suitsetamiseks kahele inimesele. Toolidel olid sirged seljatoed, see oli tingitud ka sellest, et pambust on raske painutada. Hiina kerge ja mänglev „idamaine rokokoo „ on mõjutanud sajandeid euroopa kunsti. http://www.altermoobel.ee/index.php?page=&action=show_product _details&product_id=1696&group_id=55 –Hiina mööbel http://translate.google.ee/translate
kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks kasutati erinevaid piinamisriistu:piinapinki (inimene oli seotud lavatsi külge jalgu-ning käsipidi ja nööre pingutati pidevalt), ogatool (ohver seoti tooli külge,mis oli üleni kaetud ogadega,piinamise käigus suruti inimene toolile lähemale),pöidla-ja jalakruvid (see koosnes kahest kohakuti olevast raudplaadist,mis olid omavahel kruvidega kinnitatud.Inimese käsi või jalg paigutati raudplaatide vahele ning siis hakati kruve pingutama),tavalised olid ka piitsutamised,kuuma vedelikuga seespidised kõrvetamised jne.
Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi, Kääpa jõgi, Peipsi järv ning 3 karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva, säina) elupaikadena kaitstavat veekogu: Emajõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv. Lisaks eeltoodule on Tartumaal kümmekond jõge ja jõelõiku, millel on looduskaitseseaduse § 51 lg 1-ga
Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi.
Lautasid hakati laialdasemalt kasutama. Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all. Toidukapp ja kirst kõige väärtuslikumate asjade hoidmiseks. Enamasti oli olemas ka häll väikelaste jaoks. Kui hakkasid tekkima lisakambrid, siis tekkis ka puhas ruum, mida igapäevaselt ei kasutatud, külaliste jaoks, tähtpäevade pidamiseks, pidustusteks. Talumaja sees hakkas üha rohkem eralduma elamise sfäär ja töösfäär. Töösfäär jäi rehetuppa. Sajandi II poolel hakati rohkem
on uus toimetus. (Ärritatuna vasardamise hoogustumisest, tormab uksest välja ja põrutab sõimates trepist alla. Belinski katkestab kirjutamise, et mantlit seljast ära võtta. Korjab lehed maast üles.) APRILL 1838 Üleminek järgmisse päeva, kuu aega hiljem. Alasi on vaikinud. Pesuköögi helid vaiksemad. Belinski on erutatud ja rahul. Ta käes on roheliste kaantega "Moskva Vaatleja", lehitseb seda. Mihhail astub uksest sisse, läheb otsejoonelt lavatsi juurde ja hakkab sellelt oma asju 84 suurde reisikotti toppima. BELINSKI: (mõtlikult) Me oleksime kaanele pidanud märtsi asemel panema aprilli... Võib-olla Hegelit on liiga palju. Aga sinu kõige esimene avaldatud artikkel on küll väga loetavas stiilis... (Märkab, millega Mihhail ametis on.)
Aristokraatlik ühisüritus mis ühendas seda sõpruskonda hetairia, need moodustasid osalt suguluslikul alusel , ja mängisid rolli ka sümpaatiad ja võisid moodustasid ka poliitilise grupi.Neid peeti reeglina vastastiku liikmete majades, kutsuti üksteist järgemööda külla ja pidutseti, igas kreeka majas oli meesteruum, esindusruum andron, naised olid tagaruumides, kujunes välja idapäritolu kombestik, külitasid lavatsitel kahekaupa, võõrustaja otsustab kes kellega lavatsi peale läheb.Seal olid seltskondlikud mängud, kuulus kottobas märki viskamine veinipeekriga, muusika lüürikat kanti ette sümbioosiumil, ringlaul toost,seal sümbioosiumi keskel oli veini segamis koht, segatud veini pidi jooma,muusikaga omakorda seondusid ka muud lõbustused, tantsutüdrukud orjatüdrukud, või flöödimängija tüdrukud, erootika ei olnud sellest eraldatud, naised osalesid aga mitte oma seisusest, vaid orja tüdrukud
Külgseinte ääres seisid lavatsid, kus istuti ja magati. Akna all võis seista laud, sisustusse kuulusid veel mõned kirstud ja järid ning kolde kõrval veenõu, mis talvel täideti lumega. Kolde kõrval võisid seista ka toidunõud, külgseintel olid riiulid ja varnad esemete jaoks. Hiljem kuulusid tare sisustusse ka sängid ja toolid. Taresse pidid ära mahtuma ka suuremaarvulised pered ja pakasega loomad (samas kojas või tares võis elada kaks peret). Lammastele leiti koht lavatsi all või ukse kõrval nurgas, kass võis samuti tares soojas elada; koera hoiti väljas tare nurga külge seotuna. Lambad võisid koha leida ka tare eesruumis, kui selline oli ehitatud. Koola poolsaarel ehitati palktared tavaliselt talveküladesse. Sealse tare tagaseina ja koja vahel asus nagu kojaski ,,puhas koht". Alates 19. sajandi lõpust hakkasid koolasaamid talveküladesse püstitama ka nn vene tare tüüpi elamuid.
annaabi.ee 
