Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj
Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj
see on ilmatu suur, tundub nagu mahuks sinna terve linn teatrit vaatama. See on ehitatud künka servale, nii et pealtvaatajad saavad kõrgemal istuda. Keskel oli suurem väljak, millel kaks sissepääsu, ma eeldan, et see on koorile tehtud. Väljaku keskel on Dionysose altar. Selle väljaku taga oli ilusate arhitektuuriliste kaunistustega ja minu poolt on näha ka selle taga harjutavaid näitlejaid ja nende ruume. Imestunult vaatan ma kuidas orjad korrigeerivad keerukaid lavamehhanisme, eriti jääb silma üks suur tõsteseadeldis. Paistis veel ka ratastega poodium, millel igasugused erinevad seadmed, millega arvatavasti tehakse helisid. Minust mööduvad inimesed, kes naervad minu imestunud nägu ja lahti vajunud suud. Näinud seda kõike tahan ma veel rohkem etendust näha, näen sissepääsu, seal ees seisavad turvama pandud mehed, mõtlen, et kas proovida sealt sisse saada. No küsida võib kõike. Seisan järjekorras ja jõudes
näitlejad olla vaid mehed) ning saadi iseloomustada näitlejat ja tema tundeid. 2.3. Kreeka teatrid Kreeka teatrit nimetati orkestraks (amfiteater). Antud teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ja keskel asuva Dionysose altariga. Selle taga oli ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning ühtlasi varjas ka riietusruume ja lavamehhanisme. Kolmas teatriehitise osa oli vaatamispaik e. theatron, tavaliselt oli see ehitatud mööda laugjat mäenõlva, tõusvate astangutega ja poolringis ümber orkestra. Algul olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. Etendused olid tasulised ja kohustuslikud. Nende vaatama minemiseks ja sissepääsu eest tasumiseks andis riik isegi toetust. Etenduse vaheaegu polnud ja mäng kulges katkematult. On teada, et esimene tragöödia võistlus korraldati 534 e
istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2. Prometheus Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha
näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 9. Olümpiamängude teke
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi
veebruaris. Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkester - kr orchestra 'tantsuplats' tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, ,,lavatagune", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske. 47
Lõpuks õnnestus see läbi suruda ja saada summa commedia france' saali ümber ehitamiseks. Lava tehti kõrgemaks ja laiemaks ja parteris suurendati kohtade arvu nüüdsest oli laval istumisel lõpp! Selgus, et lava on kuidagi kohutavalt tühi, klassitsistlik näitleja ei oskanud endaga ruumi täita. Lava vajas asju millega lava täita (masinad, mehhanismid, dekoratsioonid jne). Spetsiifiline tegevuskoht. Et dekoratsioone vahetada oli tarvis lavamehhanisme. Ka lavavalgustust. See kõik jätnud puutumata ka näitlejata. Tegutses ettevaatlikult, kardinaalselt ei muutunud, väikesed reformikesed see oli tema taktika. Tema kui dramaturg ise ka ei mõistnud milleks seda vaja. Talle oli vana klassitsistlik esteetika täiesti meelt mööda. Tahtis muuta midagi vaatajana mitte dramaturgina. Selle käigus kasvatas ta üles terve rea huvitavaid näitlejaid (nn Voltaire näitlejad/ansambel), nendega viiski läbi oma mõningaid lavaeksperimente
annaabi.ee 
