· Terminid Heli akustilised lained, õhu liikumine Tähendus tekib heli mustrite panekul grammatilistesse reeglitesse ja printsiipidesse. Tähendus on seotud keelega läbi leksikoni ja grammatika. Lausung luuakse kõnelemise või kirjutamise käigus. Konkreetsem mõiste kui lause. Lause lausungist pärinev abstraktne grammatiline element. Lause väljendab propositsiooni. Propositsioon väide, mis kirjeldab mingit situatsiooni maailmas. Propositsiooni väljendatakse lausungiga. Propositsioonidega tehakse formaalseid operatsioone, et arutleda, väljendada tähendustevahelisi seoseid, vajadusel viia kokku semantikat ja süntaksit. Propositsiooni väljendab lause. See saab olla ainult kas tõene või väär. Loogika mitte igapäevases mõistes loogilisus või mõistus. Loogika eripära on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mitte. Loogika uurib puhast ehk abstraheeritud mõistust. Loogika on proportsioonide ehk väidete esitamise süsteem, mis teeb
tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Kõneaktiteooria Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid:
Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda või teise kõrv). - Kõnelemine algab peast. Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub mööda motoorseid närve kõneelundite poole
tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Pragmaatika põhivaldkonnad: •kõneaktiteooria (vt nt Keevalliku artiklit) •implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip •deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint, Reile ja Pajusalu) •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus,
sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi vastupidiseks. Teisest küljest tähendab see, et osa suhtlusest toimub pidevalt mittevokaalselt, nt zestidega. See mõjutab omakorda lausungite ehitust. Nii võime moodustada lausungi, mis koosneb verbaalsest algusest ja zestiga väljendatud lõpust (Mine sa õige [ropp zest]). Samuti võivad dialoogis kuuluda kokku verbaalsed ja mitteverbaalsed üksused. Nt võib inimene kutsuda teist lausungiga (Tule siia!), kuid teine vastata keeldumist märkiva pearaputusega. Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda täielikult. Nt telefonisuhtluses või raadios on kasutusel vokaalne osa multimodaalsusest, kuid mitte kehakeel, mida võetakse vastu visuaalselt. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |8 Kuna need tingimused (suulisus (lineaarsus, kustutamatus, seotus tempoga), dialoogilisus,
lahendust. Algajate jutustajate puhul võivad tegevus ja lahendus kokku langeda. **Ellips lauses – tuleb eristada ellipsit kui sidususe vahendit (nt Pille vaatas lumememme. __Vaatas, et liiga suur pall oli. Tuli poiss. __Tahtis ka lumememme hakata tegema. Tüdruk aitas koera. ___ hoidis tast kinni). Kui lausest puudub obligatoorne lauseliige, mis ei ole tuletatav eelmise lause alusel, on tegemist agrammatilise lausungiga (nt Pille. lumememme. siis kukkus maha. palli mängisid.) Lisa 6. Tekstiloomeoskuse õpetamine 61 Eeltest Vahendamata jutustus „Pallilugu“ 1. tüdluk (…) tüdluk ja koer mängisid palli. 2. koel (…) tüdluk kogemata viskas vette. 3. ta ei teadnud, kes pe (…) päästab. 4. koel läks vette.sii 5. siis tüdluk aitas ja pälast olidki lõõmsad.
kinnitamaks vaatlusotsustuse kehtivust. Vaatleja võib millegi mõjul tajumisele toetudes tunnistada õigeks mõne vaatlusotsustuse, mis võib olal väär (98-99). Näide lk 99. Popperi kõnealuse seisukoha põhituumaks on vaatlusotsustuste vastuvõetavuse hindamine selle järgi, kuidas nad suudavad teste läbida. Baasotsustused ja Popper lk 100. Popper asetab rõhu üksikiku teadlikele otsustele ja see toob kaasa subjektiivse elemendi, mis satub teatud määral vastamisi Popperi hilisema lausungiga, et „teadus on protsess ilma subjektita.“. Popperi seisukoht vaatlusotsustuste seisukoht (vähem subjektiivne): vaatlusotsustus võib esialgsena – tunnustada teaduse teatud kindlas staadiumis, juhul kui ta suudab edukalt läbida kõik testid, mida antud teadusharu oma arenguseisundis teaduse hetkestaadiumis võimaldab. Vaatlusedotsustused, mis moodustavad baasi, mille suhtes tuleb hinnata teadusliku teooria headust, võivad Popperi seisukohalt olla ise ekslikud. Popperi metafoor lk 101
annaabi.ee 
