tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule domokraatiale ja rahvuslusel. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see , et nad väärtustavad eesti küla , sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimuseta avatud majandust , vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsesele kuulunud ülesanded antud nüüd eraettevõtete hallata. Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda Res publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed , kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Tunnuslikud jooned populistliku parteile. Teeb
riigi vahelisi suhteid · Ansipi valitsus on parempoolne: IRL+ Ref · SDE ja Keskerakond pooldavad astmelist tulumaksu, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav. · SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. · Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. · Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. · Rahvaliidu seisukohad on sarnased Isamaaliidule, aga nad väärtustavad Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist. 4)Eesti Vabariik kui unitaarriik, KOV Eestis "Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus."(Pt.2)
· Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad)
kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit) Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) 13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
täitmine ei saagi olla reaalne. Populistidele on tüüpiline bürokraatia ja valitsemiskulude kärpimise nõuded. Eesti erakondade asetus vasak- ja parempoolsuse skaalal- vasakparteid- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa Keskerakond: astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata
liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu, on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eest ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsusele kuulunud ülesanded antud nüüd eraettevõtete hallata (nt prügimajandus, haljastus, hooldekodud, ühistransport). 17 Kodanikud, huvid ja demokraatia Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda 2003. aasta valimistega võimule tulnud Res Publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed, kuid samas esitatakse ka palju
Sotsialdemokraate eristab keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõiveküsimustele. Keskerakonnal on aga esikohal sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused. parempoolsed parteid ei ideoloogia poolest nii ühtsed kui keskerakond ja sotsid. reformierakond tugineb liberalismile. IRL(Isamaa ja Res Publica Liit 2006 ühinesid) toetub aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL toetab rohkem rahvuslikku kapitali. Reformierakond on aga avatud turumajanduse poolt. Nende arvates on lauskonkurents kasuks nii ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seepärast on paljudes omavalitsustes mitmed varem omavalitsustele kuulunud ülesanded antud erasektorile. Prügivedu, haljastus. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem. See on kõige vanem. Esmakordselt kasutati seda Inglismaal 300 aastat tagasi. Peale Inglismaa kasutatakse seda ka endistes Briti asumaades nagu Uus-Meremaal, Indias, Kanadas. Valimisringkonnad on
seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga Demagoogia valelike, ebareaalsete lubadustega rahva poolehoiu taotlemine. Populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata.
annaabi.ee 
