täiesti selge, millised oleksid selle faktilised tagajärjed. Imelikul kombel pole ka indikatiivne ja imperatiivne mood teineteisest selgesti eristuvad: vanasõnade hulgas leidub peab-, võib-, ei tohi- jts. lauseid, mis on lausevormilt indikatiivid, kuid sisult imperatiivid: Inimene peab elama maa peal nagu ümmarguse puu peal; Narriga ei maksa vaielda; Häätegu ei tohi unustada. Nagu öeldud, hinnanguline mood saab lausevormis pinnale tõusta ainult eelistava struktuuriga (tavaliselt Parem... kui... -vormeliga) ütlustes. Ka eelistusvormid näitavad aga kenasti hinnanguastme siduvat rolli väite ja ettekirjutuse vahel, kuna osa neist on loomult kahe olukorra kõrvutused (Parem kodu koorukesed kui võileib võõrsil; Tervis on parem kui rikkus), teised aga kahe teo kõrvutused (Parem hoida kui oiata; Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada). Vormisümmeetria, parallelism
L = {x | x kuulub *, P(x)} alamhulgaks kõigi stringide alamhulgale. Predikaat on semantika aluseks. Terminaalide tähestik = keeele tähestik. Mitteterminaalide tähestik N = hulk fraase tähistavaid metasümboleid Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid. Teisendusreegel e produktsioon kui lausevormide paar alfa -> beta. Generatiivne grammatika e grammatika: Nelik G = (,N,P,S0) - terminaalide tähestik N mitteterminaalide tähestik P produktisoonide hulk S0 stardisümbol Lausevormis vahetult tuletatav (vahetu tuletatavus kui binaarne relatsioon hulgal V*, tähistatakse =>G) lausevorm. Grammatika poolt genereeritav keel L(G) = {w | w kuulub * AND w on kaudselt tuletatav S0}. Grammatikate hierarhia: 0-tüüpi (L0) .. ei lisakitsendusi 1-tüüpi (L1) .. kontekstist sõltuv iga produktsiooni vasak pool on lühem kui parem pool välja arvatud S -> e 2-tüüpi (L2) .. kontekstivaba iga produktsioon kujul A w A kuulub N, w kuulub V* 3-tüüpi (L3) .
millega filosoofi peaks tegelema, on keel. Muud probleemid lahenevad keele analüüsi kaudu. Keel koosneb sõnavarast ja süntaksist. Mõttetud laused on pseudolaused - kas siis sõnavara on mõttetu või süntaks on mõttetu. Sõna tähendus (1855): Pseudomõisted – kui tal näib olevat tähendus, aga tegelikult pole. Sõna tähenduse selgitamiseks tuleb eelkõige leida elementaarlause (esinemise viis lihtsamaid lausevormis). Komplekse saab lahti võtta ja tagasi viia elementaarsetele komponentidele. Tuleb just leida elementaarlause. Siis tuleb leida vastus küsimusele „millistel tingimustel peab S olema tõene ning millistel tingimustel peab ta olema väär?“. Teine lause on Wittgensteini: lause mõte seisneb tema tõekriteeriumis. Sõna omandab oma tähenduse vaatluslausetest, kus peab ennem seose kirja panema. Seost tuleb näidata, et rääkida üldse tähendusest
Äraütlemise puhul on vajalik lisada ka konkreetse põhjus (ei, sest et ....) Käitumisele vastavad mina teated on vastuseks suhtlemispartneri käitumisele, mis võib olla minu jaoks positiivne või probleeme tekitav. Viimasel juhul on tegemist konfronteerumise ehk vastandumisega. Positiivsete lausetega antakse partnerile teada, mis tema käitumises on meeldiv. (Mulle meeldib see, et sa... tegid....) Seda võib teha lihtsas või kolmeosalises lausevormis (viimane on kasulik just konfronteerumise puhul). Konfronteerumise puhul anname partneri teada, et tema käitumine on minu jaoks ebasobiv (tema enda jaoks ei pruugi see nii olla) (Mulle ei meeldi, et sa ... tegid, Mind häirib, et sa ....) Kolmeosaline lause on koosneb järgnevatest osadest: · Kirjeldan tegevust hinnanguvabalt (Sa tulid tööle 15 minutit hiljem...) · Kirjeldan kahju, mida selline käitumine mulle teeb (oluline on näidata kahju kas raha, energia või
(Jah, ma tulen. Ei, mind ei ole pühapäeval tööl.) Oluline on selgelt jah või Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 114 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ei välja ütlemine. Äraütlemise puhul on vajalik lisada ka konkreetse põhjus (ei, sest et ....) Positiivsete lausetega antakse partnerile teada, mis tema käitumises on meeldiv. Seda võib teha lihtsas või kolmeosalises lausevormis (Mulle meeldib see, et sa... tegid....) Kolmeosaline vorm on analoogne konfronteeruva lause ülesehitusega. Konfronteeruvad mina-laused on vastuseks teise inimese käitumisele. Selline lause on kasulik moodustada kolmest osast. 1. Kirjeldan tegevust hinnanguvabalt (kui sa tuled tööle 15 minutit hiljem...) 2. Kirjeldan kahju, mida selline käitumine mulle teeb (oluline on näidata kahju kas raha, energia või aja kategooriates) (...siis võtab mul
Metamuutujate väärtusteks on lausemuutujad ning nendest koostatud avaldised. Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujaid tavaliselt suurtähega ja metamuutujaid väiketähega. Metamuutujaid sisaldavaid valemeid nimetatakse lausevormideks. Lausevorm ei ole lause, vaid muutub lauseks, kui metamuutujad asendatakse konkreetse lausemuutujaga või lausemuutujatest koostatud avaldisega (liitlausega), kusjuures asendada tuleb kõik metamuutuja esinemised. Võib öelda, et kui lausevormis asendatakse metamuutujad lausemuutujatega, siis on tegemist lausevormi erijuhtude või erikujudega, ning need on laused. Igal lausevormil võib olla kui tahes palju erikujusid. Nt lausevorm p & ¬q ∨ ¬p. Kui p on asendatud läbivalt A-ga ja q U-ga, siis tekib erikuju A & ¬U ∨ ¬A; kui p on asendatud läbivalt B-ga ja q A-ga, siis tekib erikuju B & ¬A ∨ ¬B. Mis üldse on lausearvutuse valem? Lausearvutus on omaette keel ja seda, mis vastab
Metamuutujate väärtusteks on lausemuutujad ning nendest koostatud avaldised. Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujaid tavaliselt suurtähega ja metamuutujaid väiketähega. Metamuutujaid sisaldavaid valemeid nimetatakse lausevormideks. Lausevorm ei ole lause, vaid muutub lauseks, kui metamuutujad asendatakse konkreetse lausemuutujaga või lausemuutujatest koostatud avaldisega (liitlausega), kusjuures asendada tuleb kõik metamuutuja esinemised. Võib öelda, et kui lausevormis asendatakse metamuutujad lausemuutujatega, siis on tegemist lausevormi erijuhtude või erikujudega, ning need on laused. Igal lausevormil võib olla kui tahes palju erikujusid. Nt lausevorm p & ¬q ¬p. Kui p on asendatud läbivalt A-ga ja q U-ga, siis tekib erikuju A & ¬U ¬A; kui p on asendatud läbivalt B-ga ja q A-ga, siis tekib erikuju B & ¬A ¬B. Mis üldse on lausearvutuse valem? Lausearvutus on omaette keel ja seda, mis vastab