lõi sus viivuks helisema". (lk 23) Rohkem on ta luules kõrgemate teadmiste sära. Tegeletakse vaid sellega, mis on omane ja lähedane: ,,Ilmub, kaob, tuleviku saladust, tahtmatut, tabamust". (lk59) Värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu: ,,läbi lootusetu lumma." (lk 9) Ühe ja sama tähega algavad sõnad vähendavad natuke luule jutustavust, samal ajal suurendab selle laulvust. Kareva värsside üheks algallikaks võib pidada muusikat ja selle rütme. Osa värsiridu saab mõtteliselt kanda üle nootidesse. Rohkesti on luules toetavaid liitsõnu: hirmking, saatusekelluke, leekkeel, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas linn (lk 27)
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik aga seekord juba kolmeosalsises taktimõõdus. Instrumentaalmuusika õhutas omakorda täiustama juba olemasolevaid pille ja valmistama ka uusi. Pillide püüti anda inimhääle kõla. Renessanssiajastu lemmikpillideks kujunesid orel ja lauto. Otsiti pillikõla, mis meenutaks inimhääle laulvust ja seda suutis kõige tundeküllasemalt tekitada viiul. Kuulsad pillimeistrid Anarud ha Stradivarid oskasid selle pilli vormida täiuslikuks. Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Esimene
lõi sus viivuks helisema”. (lk 23) Rohkem on ta luules kõrgemate teadmiste sära. Tegeletakse vaid sellega, mis on omane ja lähedane: „Ilmub, kaob, tuleviku saladust, tahtmatut, tabamust”. (lk59) Värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu: „läbi lootusetu lumma.” (lk 9) Ühe ja sama tähega algavad sõnad vähendavad natuke luule jutustavust, samal ajal suurendab selle laulvust. Kareva värsside üheks algallikaks võib pidada muusikat ja selle rütme. Osa värsiridu saab mõtteliselt kanda üle nootidesse. Rohkesti on luules toetavaid liitsõnu: hirmking, saatusekelluke, leekkeel, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas – linn (lk 27)
ooper pole säilinud), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat. Sõna "ooper" võeti kasutusele 17.saj., kuni selle ajani kasutati väljendit "muusikaline draama." Esimeste ooperite süzeed (sisu) võeti Antiik-Kreeka tragöödiatest. Algul oli laul kõnelähedane, sest teksti peeti tähtsamaks ning sõna püüti edasi anda äärmise täpsusega ( kõnelähedane laul e.retsitatiiv ). Meloodiad olid väga lihtsad, orkestril taustfunktsioon ( saade ). Hiljem hakati muusikas taotlema laulvust, tekkis uus laulmismaneer bel canto stiil. Selline ooper levis Itaaliast üle Euroopa ja sai tuntuks opera seria ( tõsine ooper ) nime all. Selline ooper võimutses 18.saj. keskpaigani. Barokkajastul tekkis seoses opera seriaga lauljate kultus ja võimuvõitlus laval. Ooperi numbritest tõusis esikohale aaria, aariate meloodiad olid üle kuhjatud keeruliste käikudega, et võimaldada lauljal oma häält demonstreerida. Claudio Monteverdiga on aga seotud ooperikunsti areng. 1607. a
romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. sajandil. 20.sajandi algul tegutsenud Mahler ja Strauss kirjutasid samuti romantilist muusikat. Meloodia on romantilises muusikas üks tähtsamaid väljendusvahendeid. See pidi olema ülilaulev ja järgima hääle loomulikku laulvust. Harmoonia muutus keerukamaks ja pingelisemaks, rohked dissonantsid. Heliloojad hakkavad kasutama pillide äärmuslikke registreid. Muusikas kasutati ka rohkesti rahvamuusikat, aga ka lihtsalt olustikumuusikat. Sajandi esimesel poolel eelistati väikevorme, teisel poolel vastupidi just suuri teoseid. Muusikas lööb välja progressiusk st, et asjad lähevad ainult paremaks ja keerukamaks. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte. Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde, levisid
aegu ja troostitust, vihjatakse kannatustele ja okastraattunnile. Raskustest aga tuleb luuletaja välja veelgi tugevamana ja karastatumana, tõdedes ikka ja jälle: Valgus, millest me võetud, ei hävi. (lk 50) Tundub ainult, et Kareva luule kasutab senisest rohkem kõlalisi assotsiatsioone, märgatav on eriti assonantsi tihe esinemissagedus. Kareva värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu. See vähendab natuke luule jutustavust, kuid suurendab samal ajal selle laulvust, lähendab seda ühtlasi rahvalauludest tuttavale võttestikule. Kareva värsside üheks algallikaks võikski pidada muusikat ja selle rütme. Sõnadesse pandud muusikas on häälikud võrreldavad kindlatel sagedustel kuuldavate helidega - osa värsiridu võiksid vähemalt mõtteliselt olla ülekantavad nootidesse ja teistesse muusikalistesse märkidesse. Häälikuliselt sarnased sõnad moodustavad omavahel mitte ainult sisulist tähendust
Erinevalt Talvikust näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib jäärkida teatavast ilupreesterlusest või maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. 1966 Tähetund, 1971 Eluhelbed, 1979 Lendav linn, 1986 Korallid Emajões. ''Lugu valgest varesest'' ilmus 1931, esimene Alveri poeem, irooniline haritlusluule. Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tuleb uustuletisi. Tugevneb allegoorilisus, mõistukõne, rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta.
Puskini mõju on Alveri loomingut tugevalt kujundanud. Ei saa öelda, et kõiges. Kui nt esimese raamatu puhul räägitakse metalsest intellektuaalsusest, siis ei ole see nii väga Puskiniga seotud. Aga see, kuidas jutustada lugusid värsis, on mingil moel Puskini toel õpitud. Ka elegantne värsikasutus ja iroonilised nõksud sobivad ka Puskini taustale. + Nietzsche mõjud Alveri metalne värss muutub pehmemaks, tuleb sisse rohkem laulvust ja helilisust. Sisse tuleb ka rahvalikke motiive ja otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. Eriti paistavad 1940ndatel silma seosed Juhan Liiviga, mida varem ei olnud, aga mis nüüd muutunud oludes tuleb. Lühipoeem "Lein". Muutus jääb pooleli, mis kestab peaaegu 20 aastat. Ta katsetab kirjutamist pärast II MS, aga sellest ei tule midagi välja. Oludega kohanemiseks pole Alver võimeline või ta ei proovigi seda. 1950-1960ndatel hakkavad tulema juhuslikud
annaabi.ee 
