Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari /
Fourth level lapsepõlves ta ninaluu. Fifth level Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Hiljem elu hakkas laabuma. Mees Jako oli töökas ja heasüdamlik. Peres oli 9 last 5 tütart ja 4 poega. Elulugu Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Anne koostas seto eepose "Peko". Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19aastane poeg Ivo. Anne esinemised
1. 20.sajandi muusika- ja kunstisuunad: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism, postmodernism. 2. Faktid Gershwinist: õppis muusikat omal käel ja võttis ka eratunde; tema sümpaatia kuulus kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse. 3. Faktid ,,Porgy ja Bess`st": esietendus 1935.aastal ja tähistab Ameerika rahvusooperi sündi; seal on tõetruult püütud kujutada Ameerika mustanahaliste elu; ooperi muusikalise osa
Kui Anne sai 18, kositi ta naaberkülla Tonjasse.Abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniks.Lõpuks sai ta endale mehe nimega Jako.Jako-Anne sünnitas 9 last- 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent
Tähtsus: viljakaim jutukirjanik; kõlbelise kasvatuse vahend-lastejutt; juttudes väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed. Friedrich Kuhlbars (pse. Villi Andi; Mangu Sild; Fritz Klüse)- TÕSi kasvandik, koolmeister Viljandis, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Looming: ,,Laulik koolis ja kodus"; ,,Laste laulik"; ,,Kooli kannel". Tähtsus: viis ilmaliku laulurepertuaari koolidesse; ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Kungla rahva" sõnade autor; ,,Lõikuselaul" Ado Grenzstein (ps. A. Piirikivi)- pedagoog. Looming: ,,Kooli laulmise raamat"; ,,Pildiaabits", ,,Eesti lugemise raamat", ,,Laste lugemiseraamat". Tähtsus: ,,Viisk, põis ja õlekõrs"; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia LASTEPROOSA JA LASTELUULE JUHTIVAID AUTOREID 20.-30. AASTATEL K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks
nähtused ja ideed.,,Sina ei pea mitte varastama" J.Kunder koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9
12.1964) Referaat Juhendaja: Ülle Orhidejev Koostaja: Maiki Joakit 10 klass 2009 Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse ristinimega Tihhon) ja Kreepa (ristinimega Agrepina) neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil setu talutüdrukutel tol ajal: eluks vajalikud teadmised ja tööoskused omandati kodus
luhuvi. mikud Koidula, Jannsenija Jakobsoni vahenduselEestisse.Koos saksaheliloojate Juba tunduvalt varem oli Jannsenteinud esimesedomapoolsedkatsed soetada kirjutatud lauludegam6.iutasidneed meie esimeselaulupeo repertuaari. rahvale m6istetavat laulurepertuaari. 1845. aastal ilmus tema kogumik "sioni- Laulupeo repertuaarikogumik"Eestirahwa50-aastase Jubelipiddo-Laulud.Tarto Laulo-Kannel" (jirgmised viljaanded 1853 ja 1850). Seesisaldastihtsaid rahvalik- 'Wannemuine seltsistwdljaantud." ilmus triikis alles 1869. aastamai algul. Peokavas ke laule, mille kohta Jannsenisemdrkis, et neid v6ib laulda igal ajal .fa igaskohas
,, Kuri Samuel" J.Kunder koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus 1885 ,, Kalevipoeg" proosajutustus 1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. 1868 ,,laulik koolis ja kodus" Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu.
Ta oli haruldase mälu ja hea improviseerimisvõimega pulmalaulik, kodukandis meenutati teda "meie päris laulikuna". Laule õppis teistelt pulmalaulikutelt ja oli ise esmakordselt pulmas eest lauljaks 20-aastasena. 1938. a. salvestati Hendrikut koos Liisu Orikuga, kellega nad ka pulmades vastamisi olid laulnud. Liisu Orik (1873-1970) laulis rahvaluulekogujatele ka 60. aastatel, olles juba üle 90 aasta vana, aga ikka ergas ja rõõmsameelne. Liisu oli õppinud suure ja mitmekülgse laulurepertuaari emalt ja isalt, ent ka paljudelt teistelt vanematelt laulikutelt, ning laulnud ka kirikukooris. 14 Liisa Kümmel Liisa Kümmel (1888-1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast, kus õppis laulud ja jutud peamiselt oma vanematelt. 1960. aastatel, kui Liisa elas juba Tori kihelkonnas, jäädvustati temalt 147 laulu ja 218 juttu. Tema laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge
peaaegu iga päeva kohta. Kõneldakse eeskätt tegevusest üksikuis kogudustes; räägitakse rohkesti ka talurahva tavalisest argielust; registreeritakse laste sünde tähtsamate veliste perekondades ja surmajuhtumeid peaaegu iga kord; tingimata märgitakse ära mõisnike suhe vennastekogudustega; viimaks kajastub päevikuis ka vennastekoguduste üldine olukord. Nende koostamine lõppes Königseeri kohtuprotsessiga. Vennastekoguduste tegevus Tartumaal hakkas vajama eestikeelse usulise laulurepertuaari täiendamist ja uuendamist. Königseeri ülesandeks saigi uusi laule trükkimiseks koguda ja korraldada. Vennastekoguduse nn. Saaroni lauluraamat trükiti 1759. a. Saksamaal. Uut lauluraamatut jagati vähesel määral rahvale, peamiselt väljavalitud inimestele. Massiliselt levitamisest hoiduti, et ei tekiks võimudega pahandusi. Laulud on kõik tõlkelised; eestikeelses versioonis lihtsustatud vastavalt eesti talupoja lihtsale arusaamisele; sisaldab rahvakeelsest sõnavara ja väljenduslaadi.