Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna Itaalia musikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulisemad laululiigid Ballad ehk jutustav laul on enam levinud Põhja Itaalias Lüürilised laulud on enam levinud LõunaItaalias. Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli laul. See on soololaul, mida esitavad traditsiooniliselt mehed kohalikus napoli dialektis. Lauldakse armastusest ja kirest. Muusika ja tants Muusika ja tants on Itaalia rahvamuusikas alati olnud omavahel tihedalt seotud. Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on Lõuna Itaaliast Tarantost päris tarantella, mis on 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Muusika instrumendid Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja
kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulised laululiigid · Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul. Tants & muusika · Üks tuntumaid itaalia rahvatantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarantella- 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Instrumendid · Itaalia rahvamuusikas enim kasutatavad pillid on akordion, torupill , , mitmesugused flöödid, tamburiin , triangel ja kastanjetid. Kunstmuusika · Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse
Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone
Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja" Thomas More (1478-1535) "Utoopia" François Rabeliais (1494-1553) "Gargantuna ja Pantagruel" Miguel de Cervanties (1547-1616) "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello" Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades. Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Giovanni Gabrieli Jubilate Deo Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustabloodustunde tugenemine ja realistiku looduslähedase käsitlusviisi
ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas
lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks. Leegajus ettehaarav sisseastumine ehk kaks silpi laultakse ettehaaravalt sisse, järellauljad laulavad juba eeslaulja lõpust kaasa. Ühe- ja kaherealine viis. Eeslaulja laulab ette ja järellauljad kordavad sama viisi ja samade sõnadega. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev. Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks. Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas uskus, et esivanemad kontrollivad nende elu, kuigi nad ise viibivad teispoolsuses. Arvati ka, et nende hinged käivad hingedepäeval kodus. Mardi. Ja kadrisandid olid esivenamate hinged. Tavandilaulud jagunevad kaheks: On seaotus rahvakalendri tähtpäevadega; üleminekurituaalid lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades. Uuem rahvalaul
sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16.sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal (itaalia keeles madrigale emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel
! Valge noorus, puhtus Jahrl (üliku värv) Punane elurõõm, elunauding, elutuli Karl (tavaline) Must vananemine, surmajuurde minek, rahu Träll (orjapidamine) VIIKINGI KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne osa (kiriklik) ilmuvad esimesed vaimuliku sisuga luuletused. Katoliku kiriku abil tuleb kaks reaalsust dualistlik maailmapilt. 3) Rahvalooming põlvest põlve edasi antud. Kõige vanemaks laululiigiks oli töölaulu liik. Tarandilaulud jõulud ja jaanipäev. VIIKINGITE MAAILMALOOMINE: Kõigepealt oli tühjus, siis tekkis 2 poolust: soe naba ja külm naba, kes sünnitasid hea ja paha. Hea ja paha läksid omavahel võitlema. Algul võitsid kolm paha, kuid siis jäi hea peale ja paha hakkas sulama. Sulanud tilgast sündis esimene elusolend Ymir (saksapäraselt Omir). Ymiril sündis 2 last suvi ja talv. suvi ja talv olid hiiglased, keda
Renesanss tõi esile jällegi uue iluideaali : Inimese ilu nähti vaimu ja keha harmoonilises tasakaalus. Renesansi ajal hakkas ka elavnema ilmalik muusika. Näiteks rüütlilaulikute, kes laulsid meeleolukaid laule armastusest ja naiste ilust, lauldi ka sõjaretkedest ja seisustest. Nüüd polnud prof. Muusikuteks enam ainult mungad. Renesansiajastul armastati mitmesuguseid ilmalikke polüfoonilisi laule, mis olid muutunud rütmikateks. Populaarseks laululiigiks sai madrigal Madrigalid olid vaba, arenenud vormiga laulud, mis olid algul ühe- hiljem nelja- või viiehäälsed.Need kajastasid igapäevaseid sündmusi nii kurbi kui rõõmsaid. Tekkisid ka uued vaimulikud laulud näiteks vaimulikud hümnid mida laulsid ketserlike usulahkude liikmed ja protestantlik koraal, mille ülemist viisi laulis terve kogudus ja saateviise mängiti orelil. XVI saj. tekkis homofooniline muusika kus üks hääl on juhtiv ja teistel häältel pole iseseisvat tähendust
Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus. Uuem rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. Esialgu levis laul suusõnaliselt ja mäluga, hiljem hakati neid trükkima ning külakoolides laulma. * Meloodiline. Võrdlus: Vanemal rahvalaulul olid eestvedajaks/lauljaks naised , uuemal aga mehed. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. 2.Enamik pille valmistati kodus, kuid mõningaid keerulisema ehitusega pille (viiul, lõõtspill,
sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal (itaalia keeles madrigale emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel
annaabi.ee 
