leitakse vaid toidukorv ning markiis Attavanti lehvik. Tosca tuleb kirikusse Cavaradossile ütlema, et ei saa kohtumisele tulla, sest peab õhtusel kontserdil uut kantaati laulma. Scarpia, kes on TToscasse lootusetult armunud, püüab maali ja leitud lehviku abil temas Cavaradossi suhtes armukadedust äratada ning endale allutada. Tosca aga palvetab Jumala poole ja lahkub. Politseiagent Spoletto järgneb talle. 2. vaatus Farnese palee. Täna õhtul esineb siin Tosca. Scarpia tahab lauljannat enda juude meelitada ning kirjutab talle sedeli, et Cavaradossi on tema juures. Spoletta teatb, et põgenikke pole leitud, kuid vahi alla on võetud kahtlasena näiv Cavaradossi. Scarpia usub, et see aitab tal Toscat võita. Kunstnik ei reede ülekuulamisel Angelottit. Nüd jõuab kohale Tosca. Scarpia käsib Cavaradossi piinamisel viia. Mehe valukarjetest meeleheitele aetud Tosca tahab oma armsamat säästa ning reedab Angelotti pediupaiga.
Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane
mulle seda võimalust siiski ei antud, ning hoogsad tantsurütmid vahetas "Earth song'i" vastu välja mulluse "Eesti otsib superstaari" võitja Jana Kask. Jana alustas nagu teisedki artistid, oma esinemist korralikult ning vokaalselt võimekalt. Ning siis see juhtus, algas laulu teine pool ja Janal lendasid kingad jalast, mina proovisin kõigest väest mitte nutma puhkeda, ning hoidsin kramplikult kinni tooli käsitoest, pisarate äärel silmad üksipulgi seda kõigest 17- aastast imelist lauljannat, jälgimas. Jana oli lihtsalt vapustav! See oli tohtutu adrenaliinilaeng, mis tema esinemine publikule andis. Vokaalselt väga hea, emotsionaalne ning kaasahaarav- pole ime miks, Eesti just Jana superstaariks valis. Õhtu edenedes muutusid ka lauljad avatuvamaks ning jällegi suutis mind positiivselt üllatada Lauri Pihlap, kes seekord esitas üksinda "You're not alone". Lauri mõjus esinedes veenvalt ja sai suurepäraselt hakkama ka pikkade kõrgete nootidega. Lõpuks ilmus lavale
Luce lepib kokku ühele dringile pärast õhtusööki. Et aega maha lüüa läheb Holden kinno. Holden ja Luce kohtuvad Wickeri baaris Setoni Hotellis. Whootonis rääkis Luce suhteliselt avameelselt seksist ning Holden üritab ta uuesti rääkima panna sellest. Luce-i ärritab Holdeni lapsikud märkused homoseksuaalide kohta ning Luce hiinlasest tüdruksõbra üle. Luce vabandab ja ütleb, et ta peab kuskile minema. Holden jätkab oma viski joomist ning kuulab pianisti ja lauljannat. Päris täis olles, helistab Holden Sallyle ning vatrab nende jõuluõhtu plaanide üle. Siis ta läheb Central Parki, tiigi äärde kus ta väiksena vaatas parte. Selle koha üles leidmine võtab tal aega ning kui ta selle lõpuks üles leiab on tal väga külm. Ta otsustab hiilida oma korterisse, et äratada ome õde üles. Ta tunnistab Phoebe-ile, et ta visati koolist välja. See teeb Phoebe-i väga kurjaks
Veidi enne surma kirjutas Ida Ekman kirja Sibeliusele, kus rääkis tolleaegse suure meistri, Johannes Brahmsi külaskäigust muusikakriitik Eduard Hanslicki majja Viinis Ida oli laulnud talle Sibeliuse laulu Sèn har jag ej frågat mera (,,Ma ei küsi rohkem ")op. 17, nr.1 ,,See meeldis Brahmsile niivõrd, et ta tahtis seda veel kuulata ning istus ise Hanslick`i asemel klaveri taha." Kui nad lõpetanud olid, suudles Brahms noort lauljannat laubale ning sõnas: ,,Kui me järgmine kord kohtume, laula rohkem Sibeliust kui mind. " Brahms suhtus väga entusiastlikult Sibeliuse lauludesse ning ruttas sellest oma sõbrale ka rääkima. On teada, et Brahms ei näidanud väga kergelt oma heakskiitu konkurentide teostele, välja arvatud siis, kui ta teed ristusid tõelise talendiga. Sibeliuse teoste daatumeid uurides leiame, et soololaule on ta kirjutanud suurte sümfooniate vahel. Tundub , justkui helilooja koguks oma lauludesse
· 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe, pale, rahe, sõne, tare, vahe, vale, vile, võre) · Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose, Kostivere, Laekvere, Lõve, Mähe, Pudivere jne) · Kerre, perre, tarre, Pandiverre, Tõraverre, Väägverre Alltüüp LAULJANNA · Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse · nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna) IV KÄÄNDKOND Astmevahelduseta · 2-silbilised III-vältelised sõnad, v.a vokaalile liitunud ne-, s-liitega sõnad ja seminar- ja akvaarium-tüüpi sõnad. · 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt aasta, haige, mingi, neitsi
(barokkooperi afektivahelduse asemel), mille varjundeid ooperi jooksul näidatakse. Seejuures keskendub maksimaalne tähelepanu peategelastele ja nende ,,sisetegevuse" avamisele tekstis ja muusikas siit ka nende pikad, oma elamusi kirjeldavad monoloogid. Laulja pidi suutma avada teksti iga varjundit ning tekstiga kaasa mõtlema, mis aga Glucki aja opera seria lauljatele oli sageli harjumatu, nii et Alkestise rollis eelistas Gluck esmaesitusel lauljannat koomilise ooperi trupist, mille liikmetelt nõuti suuremat näitlejameisterlikkust. 19. sajandil austas Glucki väga Richard Wagner (1813-1883). Viimaste kümnendite edukamad Glucki-lavastused on olnud stiliseerivad à la Robert Wilson (sellega tegid algust juba I maailmasõja eelõhtul Adolphe Appia ja Emile Jaques-Dalcroze ning nii Glucki kui Wagneri puhul pidas seda oluliseks ka meie esimene professionaalne ooperilavastaja Hanno Kompus). 16
annaabi.ee 
