(1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm", · "Mu isamaa nad olid matnud"; "Süda tuksub" · Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris Friedrich August Saebelmann (1851-1911) · Helilooja, koorijuht ja pedagoog, pianist, organist · Loomingust säilinud paarkümmend koorilaulu "Kaunimad laulud" (laulupidude kavas alates V laulupeost) "Ellerhein" (lüürilis-romantiline) · Temalt ka mõned soololaulud Karl August Hermann
· 1990 ekspressiivsus · ,,Ballettsümfoonia" 1959 Rahvamuusika kasutamine · Ester Mägi 1922 · Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid
esindajad see trend), Hardcore (suur alaliigi punkroki ) ja hiljem jõhker Metal subgenres - death metal, black metal. In 90 aastat, et laialdasele levikule žanrid grunge, Britpop, alternatiivsed metallist.Peamised keskused teke ja areng rokkmuusika - USA ja Lääne-Euroopa . Enamik lyrics - inglise keeles. Kuigi reeglina, mõningase hilinemisega, riiklike rokkmuusika ilmunud peaaegu kõikides riikides. Laulikutele või lauliklik muusika - laulu žanr, mis tekkis keset XX sajandi erinevates riikides. Tema on omane kombinatsioon ühes isikus autori muusika, tekst ja esineja, kitarr saade, esmatähtsaks teksti enne muusikat, keskendudes ühislaulmise amatöörid.Eelkäija autori laulu võib pidada linna romantikat ja laulu pisipildid A. Vertinsky. Esialgu vundament žanr oli üliõpilaste ja turismi laule, mis erineb "ametlik" (levitatakse valitsuse kanalit) domineeriv
millele pärastised luuletajad kogusid aina uut materjali, kuna teiste arvates Homeros oli hilisem luuletaja, kes kogus ja ühendas muistsed üksteisest sõltumatud lugulaulud ühiseiks tervikuiks. Absoluutset selgust ja üksmeelt pole selles küsimuses saavutatud täninigi, ometi tohiks kõige tõenäosem vaade eeposte saamise ja Homerose isiku kohta teaduste praeguse seisu juures olla järgmine.Trooja sõda kui rahvuslik suursündmus andis rohket ainestikku eepilistele laulikutele, aoididele, kes töötlesid luulevormisse proosalisi müüte ja jutustisi. · Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja.
Pojas ja Pühas Vaimus) Linnaõigus-seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas Hansa liit- XII saj-l tekkinud kaupmeeste liit. Algselt Saksa kaupmeeste ühendus, XIV saj-st kaubalinnade liit Paast- usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine Vastlakarneval- üritus, mis tähistas paastu algust. Karnevalil joodi ja söödi ohtrasti ning tantsud ja laulud olid ülemeelikud Fablioo-värsivormiline lühilugu Trubaduur- FRAs kasutatud nimi poeetidele ja laulikutele Püha haud- Kristuse haud Püha Maa- Iisrael Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Generaalstaadid- seisuslik esinduskogu FRAs Pärusvaldus-valdus, mida on pärandatud Bilda- Vastukaalukatapult Turniir- sõjamängud, milles osalesid rüütlid(alguses peeti väikseid lahinguid pisikeste sõjasalkade vahel, kuid ohvreid oli liiga palju, hiljem mindi üle kahevõitlusele) Kangelaseepos- rüütlikirjanduse zanr, mille teemadeks olid mütoloogilised ja reaalsed ajaloosündmused
Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim.
nn.rõhusilbistusega värsid, milles värsijala tõus ja sõnarõhk ei lange kokku. Nende värsitüüpide vaheldumine toob kalevalamõõdulisse runosse rütmielevust, tujukat, kuid reeglipärast liikuvust. Vanade rahvalaulude stiilivahendid on lihtsad: kordus ja algriim. Kõnekujundite kasutust vähe, võrdlused ja metafoorid eepilistes runodes nii haruldased, et nad torkavad silma. Omane eepilistele jutustustele on täpsus ja konkreetsus (omane andekatele laulikutele). Vähem andekatel esineb palju tarbetuid üksikasju. Kordused annavad hingetõmbepause. Kalevalamõõdulised runod ei jaotu stroofidesse ja nende värsse ei riimita. Loomupärane alliteratsiooni kasutamine. Alles 17-18. sajandil hakkas euroopaalikke traditsioone järgiv lõppriimilis-stroofiline luule kalevalamõõtu Lääne-Soomes ja hiljem ka idapoolsetel aladel kõrvale tõrjuma. 18.saj pärinevate teadete järgi esinesid meeslaulikud paariti, mõnikord kandle saatel. Igat
loodud, kusjuures ikkagi enamus neist kuuluvad Homerosele. Laulud kirjutati esmakordselt üles Peisistratose ajal ning lõplik versioon see, mis on meieni jõudnud, kuulub Wolfi arvates Aleksandria teadlastele. Pärast Wolfi mõttteavaldusi jagunesid Homerose uurijad volfaanideks ehk analüütikuteks ning unitaarlasteks. Volfaanid olid kindlad, et Homerose eeposte üksikosad kuuluvad erinevatele laulikutele, unitaarlased väitsid, et Homeros on täielikult eeposte ainukene autor. Ühtsusteooria looja G. W. Nitzsch väitis oma teostes, et kreeklased tundsid kirja juba palju varem, kui seda arvas Wolf ja et teade eeposte üleskirjutamisest Peisistratose ajal on vaid hilisemate kreeka teadlaste oletus. Ka väidab Nitzsch, et eepose säilitamiseks ei olnud vajalik kirjaoskus, tuues näiteks 13. sajandi saksa luuletaja Wolfram von Eschenbachi, kelle tohutupikk poeem
Veel on preemiat saanud Juhan Viiding, Viivi Luik, Doris Kareva, Mats Traat, Hando Runnel, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mehis Heinsaar, Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, August Sang. Tegemist on venestusajaga. Ärkamisaja lõpp. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Tahtis saada muusikuks Autobiograafiline eleegia e. kurb laul Luuletaja peegeldas oma traagikat. Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine. Ta pöördub ka Noor-Eesti poole, et nemad tema luulet ei avaldaks. ,, Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" retooriline küsimus. ,,Helin" allegooria. ,,Oleksin ma luuletaja" (9.juuni 1986). Armastusluule Mahult kõige väiksem osa. Enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm
annaabi.ee 
