konkreetsete kaasaegsete faktidega. Regilaulud kuulusid niisuguste sündmuste juurde, mis oma korduvuses saavutasid igavikulisuse mõõtme, teabekesksed pärimusliigid olid aga suunatud ajalooliste tõsiasjade meelespidamisele.Regilaule ei ole saanud saatuslikuks rahvastikukatastroofid, saatuslikuks sai hoopis talurahva elustiili muutus 19. sajandil. Regilaulutraditsiooni püsimiseks ei olnud vaja palju laulikuid. Tähtis oli see, et laulikul ja laulul oli palju kuulajaid, oli neid, kes just seda laulutraditsiooni vajasid. 1500.aasta eelse eesti keele ainukese mõeldava säilinud näiduna tuleb arvesse küll 19. ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu esituslaadi nimetanud domineerivalt sõnarõhuliseks
oli andnud talle võime ja käsu esineda rahvale, sarnaselt oli ka Lauliku elus tema saladuslik meister, kes õpetas talle luulekunsti ja erinevaid pille, kuni möödusid paljud aastad ja Laulik jäi vanaks. Erinevalt suhtusid muusikud oma saatusesse. Kandlemängija oli õnnelikum kui Laulik, kuna ei tundnud säärast kibestumist sellest, mis tal oli tal polnud rikkust ega naist, oli ainult tema ise ja muusika, mida ta üle kõige armastas. Seevastu Laulikul oli perekond ja pruut, ent salapäraste meistri õpetuste nimel hülgas ta oma mugava elu ja jäi üksikuks. Kandlemängija valis ise oma tee reisida ja inimesi rõõmustada muusikaga, ent Laulik oli ahne, ta tahtis olla luulekunstis teistest parem ja kuulsam, ning selle tõttu oli õnnetu ta oli ise ennast hukutanud, sattudes omavoliliselt meistri loitsu alla. 2) ,,Lauliku" sõnum seisneb selles, et vahel tuleb aeg maha võtta ja vaadata oma
heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp. Laulujuht on: eestlaulja, eestütleja
minevikust. Teater peab hoidma ühismälu ning sedakaudu rahvusliku identiteedi. Tema lavastused on jutustavad ja staatilised, nad tahavad panna publiku mõtlema, mitte etendust nautima. Sageli oli nende eesmärgiks ränga mineviku taaskogemise kaudu avaldada teraapilist mõju. Selline nö tervendav lavastus oli Pirgu mõisas mängitud ,,Aruanne", mis põhines Stalini ajal Siberisse küüditatud taluperenaise Ella Kaljase päevaraamatul ja laulikul. Lavastus oli intiimne ja kargelt lihtne: näitlejad lihtsalt lugesid ette päevikumärkmeid ning laulsid üldtuntuid rahvalaule. Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood
minevikust. Teater peab hoidma ühismälu ning sedakaudu rahvusliku identiteedi. Tema lavastused on jutustavad ja staatilised, nad tahavad panna publiku mõtlema, mitte etendust nautima. Sageli oli nende eesmärgiks ränga mineviku taaskogemise kaudu avaldada teraapilist mõju. Selline nö tervendav lavastus oli Pirgu mõisas mängitud ,,Aruanne", mis põhines Stalini ajal Siberisse küüditatud taluperenaise Ella Kaljase päevaraamatul ja laulikul. Lavastus oli intiimne ja kargelt lihtne: näitlejad lihtsalt lugesid ette päevikumärkmeid ning laulsid üldtuntuid rahvalaule. Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid
4. oktoober Rahvalaul Värsisüsteem joonestub Põhja-Eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad (loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga kuldnaiselauluga). Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus. Lõuna-Eesti lauludes domineerib improvisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul (hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad Loomislaulu versioonid:
RahvalaulikudLaulik (eeslaulja, eestütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline) on rahvapärane nimetus. Setu lauluema on viide lauliku vanemale elueale, kuid ka austav nimetus. Rahvalaulik on laulu elav esitaja ja kollektiivse traditsiooni hea tundja. Eeslaulja oli nii kommete täitmisel kui laulmisel sageli juht, kes valis laulmiseks sobiva hetke, teksti, tempo ja meeleolu. Tema sõnades on tunnetatud maagilist jõudu. Mõnikord võis ta olla ka rahvaarst, teadja. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Temast sõltus teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude loomine ja olukorrale vastav improviseerimine. Igal laulikul oli oma tekst, mis kuulus lauliku põlvnemiskoha traditsiooni. Iga edasiandja oli kaasautor, kes jättis teksti oma jälje. Laulud võisid pärineda suguvõsast, oma isalt-emalt, aga ka teistelt sugulastelt ja tuntud laulikutelt. Suurem osa repertuaarist omandati siiski väljaspool kodu: pulmades, noorte pidudel, tööl.
annaabi.ee 
