KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
• Pesastub emaka algmed. limaskestas. • Areneb kiiresti. • Moodustuvad organite algmed. 4. nädal Loote arengu etapid • Olemad kõik organid. 2. Kuul 3. kuul • Sarnaneb inimesega. • Kiire aju areng. • Nahk õhuke. • Moodustuvad kõht ja ringkere. • Hakkab liikuma. • Silmad ( laugudeta ). 5. Kuul 4. Kuul • Tuntav loote liigutamine. • Luude kujunemine • Südamelöögid • Suguelundite järgi kuuldavad. saab sugu öelda. • Loode kuuleb ema häält. Loote arengu etapid • 7. Nädal 9. nädal 5. kuul Loote arengu etapid 6. Kuul • Nahk kasvab kiiremini. • Nahk voldiline.
Esimese arengukuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihtsalt ja jäsemete algmed. Idulane on sel ajal 5 10 mm pikk ja kaalub imevähe kõigest 0,1 0,2 grammi. Suurema osa kehast võtab enda alla südamealge. Idulane asub vedelikuga täidetud põies. Vedelik kaitseb idulast löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Samuti moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Idulane hakkab vähehaaval sarnanema inimesega. Kere, näo, käte ja jalgade algmed on selgesti eristatavad ja need arenevad ning kasvavad kiiresti. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad. Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab areneva lapse aktiivsus. Suguelundid on arenenud niikaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Sel
Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks.
PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata. SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba.
Idulases jätkub rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine.Kõigi nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Keha ülaosa areneb alaosast kiiremini. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need talitlevad. Ühtlasest rakkude kogumist on kujunenud ära tuntav inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ehk loode. Neljandal kuul algab luude kujunemine. Suguelundid on arenenud nii kaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Sel ajal on loote südamelöögid juba kuuldavad. Loode kuuleb ja tajub ka ema häält.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille.
umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks.
Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega ehk pesastub. 4. IDULANE. 1 Nädal munarakk pooldub. Emakasse jõudmine. Kinnitub emaka seinale. ¼ mm 3-4 nädalat veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. 5-10 mm 0,1-0,2 g 2 kuu aju areneb kiiresti. Rindkere, kõht. Olemas laugudeta silmad. 4 cm 6g LOODE. 3 kuu Kõik organid ja kehaosad on olemas ja talitlevad. 9 cm 20 g 4 kuu saab eristada poissi ja tüdrukut. 16 cm 100 g 5 kuu südamelöögid on kuulda. Kuuleb ja tajub ema häält. Liigutab. 25 cm 300 g 6 kuu nahk on voldiline, hästi on eristatavad silmad ja kulmud. 30 cm 500-600 g 7 kuu naha all moodustub rasvkude ja kehavormid muutuvad ümaraks. Võib sündides ellu jääda
munajuhasse ja sealt edasi emaka poole, viljastamine toimub munajuha laienenud osas 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5- 10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud
Inimesega sarnasus puudub. Perioon kestab u kaks kuud. Kõik vajalikud ained saadakse emaka limaskesta kaudu. 1)rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine. 2)rakkude kogumikud, mis on tulevaste organite algmed. 3)1. kuu lõpuks areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. 4)u samal ajal hakkab tuksuma südamealge.5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5
Idulane: Areneb esimesel elukuul Jätkub rakkude jagunemine ja ümberpaiknemine, arenevd koed Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge Keha ülaosa areneb alaaosast kiiremini 7. Rasedus ja looteline areng Areneb kolmandal elukuul Olemas on kõik elundite ja elundkondade alged Selgesti on eristatud kere, pea, nägu, käed ja jalad Silmad on veel laugudeta Platsenta ülesanded: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta liiguvad ema verest loote verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Eritab naise organismi erinevaid hormoone 8. Raseduse vältimise vahendid ja viisid:
emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks.
heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006). Neil on pea väliselt ebaselgelt piiritletud, sest seal paiknevad 7 paari lõpuseavasid. Suuava ümbritseva imiklehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, mida on umbes 110 (joonis 1), suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad, mis on ilma laugudeta. Peale kahe tavalise silma on silmudel neist veidi eespool ninasõõrme läheduses veel omapärane elund kolmas, kiirusilm, millel ei ole läätse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei ole ühinenud. (Jones, 2007) Joonis 1. Merisuti imiklehtrist suuava (Tate, 2003). 3 2
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI
vee all liikuda (fotod 1-3). Kui rääkida tulnukate välimusest, siis kirjeldatakse tavaliselt kui 1,5-3 meetri pikkuseid olendeid. Enamik olendeid on väidetavalt hallid või hallikasrohelised/-sinised. Nende jalgu kirjeldatakse reeglina kui lühikesi ning kokkukasvanuid. Käed on mõningate andmete järgi põlvedeni ulatuvad ning kummalgi jäsemel on 3-5 näppu ning pöial. Pea on väidetavalt sibulakujuline ning juusteta, silmad on suured ja laugudeta, tavaliselt mustad. Tulnukatele omistatakse väikest suud, nina ning kõrvu. Mõnel juhul kirjeldatakse nina kui lõhekujulisi sõõrmeid. Mõned pealtnägijad väidavad, et tulnukad kannavad tagasihoidlikku värvi trikood, mõningatel andmetel on humanoidid koguni paljad. 3 Enamusel juhtudest ei ole riietatud tulnukatel võimalik sugu määrata ning alasti olevatel
1)esimestel nädalatel areneb idulane väga kiiresti: jätkub rakkude jagunemine, liikumine, ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged. 2)selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed, jalad. 3)silmad on veel laugudeta. Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode 1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid 2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega 3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest) 4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes 5)lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil- loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini; lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp
ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi PALJUNEMINE: lahksugulised (esineb hermafrodiite) EHITUS: - rohkesti luid - nahas tõelised soomused - keha külgedelt lamendunud - suured silmad, laugudeta - küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund - võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega - - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS:
annaabi.ee 
