5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib ka hunti, rebast, mäkra, karu, metssiga, metskitse. Roomajatest leidub kuivemates piirkondades arusisalikku, raba servaaladel võib kohata rästikut või vaskussi. Kahepaikseid (rohukonn, rabakonn, veekonn) elab rohkesti laugastes. Roomaja - rästik Putukad ja linnud Putukaid on väga palju erinevaid liike, kõige liigirikkam rühm on mardikalised. Rabas on väga palju liblikalisi ja kahetiivalisi, näiteks kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro hekärblane ja ka erinevaid liike parme. Ämblikud on võrreldes mujal paiknevate kooslustega rabas domineerivad. Rabas võib kohata väga paljusid linnuliike. Nendest enamlevinumad on rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija,
4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda
VIRU RABA Üldandmed: Viru raba asub ainet, mis muudab vee väga turbasammal endasse imeda Harjumaal Lahemaa puhtaks. Ja eelneva tõttu on kuni 20 korda rohkem, kui ise rahvuspargis. Viru raba laugastes peaaegu võimatu kaalub. See on võimalik tänu matkarada algab Tallinna näha vetikaid või kohata eriliste veekogumisrakkude Narva maanteelt Loksale viiva veetaimi. ning okste, varte ja lehtede tee lähistelt ja lõpeb Vana- omapärasele Taimestik: matkarada läbib veejaotussüsteemile. Narva maantee ääres. Viru raba
Älvest võib moodustuda vabaveeline laugas, kui raba edasi kasvab. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja eelneva tõttu on laugastes peaaegu võimatu näha vetikaid või kohata veetaimi. Rabivere Soo Rabivere soo ehk Hagudi soo ehk Rabivere raba on raba Raplamaal Kohila vallas ja alevis. Soo jääb Rabivere maastikukaitseala piiresse. Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub freesturba tootmine. Rabast kagu poole jääb Kõnnu raba (Kõnnu järv), lääne poole jääb Pihali soo. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale
3. MUKRI RABA LOOMASTIK Mukri raba pakub toitumis-, puhke- ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur. Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit, hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja selleks on vajalikud just varjulised sood ning rabad. Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid, linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur, punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina
-esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: -pool-looduslikeks -kultuurniitudeks
Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju liike mageveekogudes – jõgedes, tiikides, järvedes ja laugastes. Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on
Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju liike mageveekogudes jõgedes, tiikides, järvedes ja laugastes. Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt,
Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju liike mageveekogudes jõgedes, tiikides, järvedes ja laugastes. Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt,
annaabi.ee 
