ühendatud erisuguste liitetappide ja puupunnidega. Ei mingeid naelu, ühenduspolte ega kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata. Vähem esineb vahvärk-tüüpi (Fachwerk) seinu, kus puitsõrestiku detailid (postid, diagonaalid ja rõhtvööd) on nähtaval ja sõrestikuvahelist osa katab krohvi- või laudisekiht. Näiteid Vahvärk konstruktsioonidest : Preedimõisa Härrastemaja 1903
Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam. Samuti päästis uue katuse panek hoone, sest laastukatus hakkas läbi laskma ja sauna konstruktsioonid oleks mädanema hakanud. 4 5 Hoone tulevik Hoone seisukord on, valmimis aastat arvestades, väga hea. Seina palke pole vaja välja vahetada ja katus ei ole ka kõige halvemas seisukorras. Siseviimistluses on kasutatud laudist ja seda oleks vaja vahetada. Sama kehtib ka põranda laudade kohta. Samas saab hoonet ka laiali võtta ja mujal ülesse panna. Kuna praegu asetseb ta lagedal, võiks tulevikus antud sauna kuhugi veekogu äärde viia ja seest korda teha. 6
ehitatava hoone seina ning tellingu või töölava laudise vahel ei ületaks müüritöödel 50 mm ja krohvi- ning maalritöödel 150 mm. Viimistlustööde ajal tuleb seina ning tellingu vahed sulgeda äravõetavate laudadega vastavalt seina töötlemisele.Soojusisolatsioonitööde tegemisel peab hoone seina ja selle juures püstitatud tellingu laudise vahe olema mitte laiem kui kahekordne isolatsiooni paksus +50 mm.Kui tellingud on kõrgemad kui 6 m, paigaldada vähemalt 2 laudist töö- ja kaitselaudis.Töölavadel või tellingutel tuleb materjalid ladustada nii, et materjali ja seina vahele jääks 50 cm laiune läbikäik. Tellingutelt või töölavadelt krohvimise ajal peavad töölised täitma järgmisi nõudeid: - ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale;
Märkige äärmiste roovlattide paigalduskohad seinale ja jagage nendevaheline kaugus sellise täisarvuga, mis annab soovitud sammule lähedase tulemuse. Seejärel märkige seinale vahepeal- sete roovlattide keskjoonte paigutus, arvestades võimalikke elektri- juhtmeid ja muid paigaldisi. Jätke nii ülemise kui ka alumise roovlati ning lae ja põranda vahele u 50 mm suurune vahe. Kui voodrilaud naelutada otsale liiga lähedalt, siis võib see lõheneda. Ärge tihen- dage laudist laua küljele otse lüües, vaid kasutage vaheklotsina voodrilaua tükki, või seinte ja nurkade lähedal löögirauda. Vertikaalse voodri panemist alustatakse välisnurgast. Kui välisnurka ei ole, siis sisenurgast. Horisontaalvoodrit alustatakse nii, et sulundi- keel jääb ülespoole. Alustage nurgast ja siirduge vasakult paremale. Aeg-ajalt kontrollige vesiloodiga laudade vertikaalsust. Lõpetage vooder umbes ühe sentimeetri kaugusel piirnevast seinast.
voodritagust või katuse tuulutust. Nurgad Mõelge läbi nurgalaudade vajadus ja nende laius. Nurgalaudade abil saate nurgad lihtsalt viimistleda, eriti horisontaalvoodri korral, kuid samal ajal need ka rõhutavad ehitise nurki. Eriti siis, kui need värvida muust voodrist erinevat värvi. Vertikaallaudise korral saab üsna lihtsalt läbi ka ilma eriliste nurga- NCWFCFGVC#TXWVCIGXQQFTKNCWFCFGMWNWUGNNGNGHCUUCCFKNGOKNNG laudist saab täpselt jagada ja nurkadesse paigutatavatele laudadele jätke piisavalt laiust. 13 14 15 16 13. Katteliistvoodri nurk. Nurga võib teha ka ilma nurgalaudadeta, sellisel juhul vooder pöördub ümber nurga. 14. UTS-voodrilaudadega vertikaalvoodri nurk. Laudis pöördub ümber nurga. 15. UTK-voodrilaudadega horisontaalvoodri nurk. Nurga võib teha ka ilma nurga-
Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I- korruse põrand soojustatud. Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel. Kui põrandad on alt tuulutatavad, siis toetub soojustus tuult tõkestava kihi peale. Tuuletõkkeks kasutatakse tihedat laudist või palke, mis on üle lubjatud lubimördiga.Põrandatalad toetuvad postidele nii, et talade all oleks tuulutusruum. Õhk tuulutusruumis liikus vundamendis olevate avade kaudu. Maapeal paiknevad põrandad on tavaliselt paigaldatud ehitusprahile või looduslikule täitele. Põrandate kahjustuste põhjusteks on liigniiskus põrandakihtides, mis kahjustab kõiki põrandadetaile. Liigniiskus võib tekkida erinevatest vee-, kanalisatsioonitorude leketest,
Seinad Märkige äärmiste roovlattide paigalduskohad seinale ja jagage nendevaheline kaugus sellise täisarvuga, mis annab soovitud sammule lähedase tulemuse. Seejärel märkige seinale vahepealsete roovlattide keskjoonte paigutus, arvestades võimalikke elektrijuhtmeid ja muid paigaldisi. Jätke nii ülemise kui ka alumise roovlati ning lae ja põranda vahele u 50 mm suurune vahe. Kui voodrilaud naelutada otsale liiga lähedalt, siis võib see lõheneda. Ärge tihendage laudist laua küljele otse lüües, vaid kasutage vaheklotsina voodrilaua tükki, või seinte ja nurkade lähedal löögirauda. Vertikaalse voodri panemist alustatakse välisnurgast. Kui välisnurka ei ole, siis sisenurgast. Horisontaalvoodrit alustatakse nii, et sulundikeel jääb ülespoole. Alustage nurgast ja siirduge vasakult paremale. Aeg-ajalt kontrollige vesiloodiga laudade vertikaalsust. Lõpetage vooder umbes ühe sentimeetri kaugusel piirnevast seinast.
Joonis 9. Nurkliide [2:23] Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevisliidete tähistamine joonistel Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest (1), laudist (2a), identifitseerimisjoonest (2b), õmbluse tähisest (3), sabaosas (4) vajadusel keevitusprotsessi numbertähisest ja kvaliteedinõuetest defektide järgi vastavalt standardile EVS EN ISO 5817:2000. Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11).
Tööstuslikel jooteliinidel kasutatavad meetodid on induktsioonmeetod, muhvelahjus ja kaitsekeskonnas kuumutamine, laser- ja plasmatehnoloogiad ning elektroonikaosiste liinil jootmine tinavannis. 18. Termolõikamine, olemus ja liigitamine. Hapnikulõikamine, kaarlõikamine, plasmalõikamine, laser- ja elektronkiirlõikamine. 19. Keevisliidete tähistamine joonistel. Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest (1), laudist (2a), identifitseerimisjoonest (2b), õmbluse tähisest (3), sabaosas (4) vajadusel keevitusprotsessi numbertähisest ja kvaliteedinõuetest defektide järgi vastavalt standardile EVS EN ISO 5817:2000. Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11).
Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Pidamisviis - lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein)
Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas
Nurkliide Joonis 9. Nurkliide [2:23] Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevisliidete tähistamine joonistel Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest (1), laudist (2a), identifitseerimisjoonest (2b), õmbluse tähisest (3), sabaosas (4) vajadusel keevitusprotsessi numbertähisest ja kvaliteedinõuetest defektide järgi vastavalt standardile EVS EN ISO 5817:2000. Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11).
on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein)
paisuda, et siis kuivades taas kokku tõmbuda. Eriti tundlikud on paisumisvahede suhtes täispunnlauad. Kui tihedalt üksteise vastu löödud poolpunnlaudadel on veel ruumi paisumiseks ja kahanemiseks, siis täispunnlaudadel see ruum peaaegu puudub ja lauad lähevad lõhki. Vertikaallaudise puhul kasutada täissulundlauda: siis ei pääse vihmavesi voodri vahele. Horisontaallaudise puhul võib kasutada ka poolsulundlauda. Ajalooliselt on linnades üldjuhul kasutatud hööveldatud laudist. Puitseinte välispidisel soojustamisel kasutatakse tavaliselt kivi- või klaasvilla või tselluvilla. Välissein kaetakse tuuletõkkematerjaliga. Soojustusmaterjalidena võib kasutada ka roogplaate. Materjali valiku juures pööratakse peamisel tähelepanu nende soojuserijuhtivusele. Ruumide sisemist õhupidavust aitab seinade katmine krohvi, papi või tapeediga. Krohvitud fassaadide puhul võib olla üheks võimaluseks vähendada soojusvoolu läbi
annaabi.ee 
