on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades. Põdra toidulaud on lai alates rohust, võrsetest, lehtedest ja puukoorest kuni okste, samblike ja seenteni välja. Täiskasvanud looma suvine toiduvajadus võib küündida 30 kiloni, talvel on see poole väiksem. Põdra tegutsemisjälgi saab kergesti ära tunda: näritud latvadega põõsad ning noored männid, paari meetri kõrguseni paljaks kooritud kuused ja haavad. Puukoor pakub lisaks põnevale maitseelamuse ka vajalikke mineraalaineid. Seetõttu söövad põdrad meelsasti ka veetaimi ning ei pelga neid otsides vette minna. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra
● Roog peab olema kuiv, niiske roog läheb kergesti hallitama. Seetõttu ei tohi lõikamise päeval olla härmatist, ei tohi sadada vihma ega lund. ● Roo lõikamise aeg kestab umbes novembrist märtsini või kuni jää kannab. ● Katuseroo läbimõõt võib olla 2–6 mm, keskmiselt on see 4 mm. ● Tänapäevase nn eurokahlu ümbermõõt on 63 cm, pikkus koos latvadega u 185 cm. ● Rookahlu tegemiseks võetakse peotäiest kõrtest ladvapoolt lõdvalt kinni ja koputatakse alumist otsa vastu maad, lühikesed ja murdunud kõrred pudenevad välja. Kõrte küljest tuleb eemaldada lehed. Allesjäänud terved kõrred laotakse ühtepidi hunnikusse, sobiva ümbermõõduga kahl kinnitatakse nööriga.
tumepunased , keskvalmivad, keskmise suurusega (keskmine mass 2,8 g) , tömpkoonilised või munajad kuni ovaalsed, tugevalt liitunud osaviljadega, viljapõhjale kinnitunud keskmise tugevusega. Viljaliha väga maitsev ja mahlane, sisaldab 1,6% happeid, 3,4% suhkruid ja 0,021% C-vitamiini. Valmivad alates juuli 2. dekaadist. Hea laua- ja töötlemismari, sobib ka sügavkülmutamiseks. Viljad taluvad hästi transporti ega lagune osaviljadeks. Varred on kõrged, veidi väljapoole kaarduvate latvadega. Asendusvõrse võnklik, läikiva roosa koorega. Ogad väikesed, violetsed, võrse ülemises osas puuduvad. Lehed nõrgalt renjad. Asendusoks võnklik, suurte leherootsu jäänustega. Koor läikiv, punakaspruun. Pungad ümarkoonilised, oksa lähedale hoiduvad. FENOLOOGIA JA OHTLIKUD KAHJUSTAJAD Vaarikas on väga vastuvõtlik haigustele. Kui taimedele ei ole loodud neile omaseid kasvutingimusi, siis on vaarikate kasvatamine seotud suurte riskidega. Otseste kadude tõttu
traktoriga käitatava koondamisvintsi või-kraanaga töötamise meetodile, tootlikkus on 4... 6 tm tunnis. 14. Traktorkokkuvedu ja selle tootlikkus (valemid) Esimene spetsiaalne kokkuveotraktor Eestis, samuti kogu endises N. Liidus, oli 1960.a. TDT-40. Tegemist oli diiselroomiktraktoriga, võimsusega 40 hj, käivitati kahetaktilise ühesilindrilise abimootoriga. Koorma laadimine toimus vintsi ja liikurlaadimiskilbiga, kandejõud 2,5 t, mis võimaldas vedada tüveseid nii tüükaga ees kui ka latvadega. Tõsisteks puudusteks oli madal võimsus ja läbivus ning külgsiduri nõrk konstruktsioon. Nendest puudustest vaba oli moderniseeritud järgmine mudel TDT-40M (võimsus 48 hj). Tootma hakati seda 1962.a. Onezki traktoritehases. 1963.a. pidi välja lastama kokkuveotraktor TDT-55, mõeldud metsamaterjalide kokkuveoks ja tee-ehitustöödeks. Need jõudsid Eestisse 1970-ndatel aastatel.1962.a. alustati TDT-75 seeriaviisilist tootmist (töötasid edukalt Võru metsakombinaadis) (joonis 6.3.1)
Eriti Eestis elavate metsaelukate seas. Nagu hiiglane ikka, on põdergi iseloomult vagur ning kipub tembutama vaid jooksuajal. Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades. Põder sööb rohtu, lehti ning oksi, samblikke ja seeni. Täiskasvanud looma suvine toiduvajadus võib küündida 30 kiloni, talvel on see poole väiksem. Põdra tegutsemisjälgi saab kergesti ära tunda: näritud latvadega põõsad ning noored männid, paari meetri kõrguseni paljaks kooritud kuused ja haavad. Puukoort süües võivad põdrad metsadele märkimisväärset kahju tekitada, kuigi nad ei koori kunagi ühte puud päris paljaks. Puukoor pakub lisaks põnevale maitseelamuse ka vajalikke mineraalaineid. Seetõttu söövad põdrad meelsasti ka veetaimi ning ei pelga neid otsides vette minna. Põdrad on liikuvad loomad, kes vahetavad vastavalt aastaajale ka kodupaika. Suvel
Neil on ainult kaks märkimisväärset viga: · manööverdamisvõime on halb, sest rattad keeravad vähe, · suur bensiinikulu.28 Pinnatule kustutamine ,,Pinnatuld saab kustutada nii lihtsate käsikustutsvahenditega kui masinatega. Enamikel juhtudel on õigem tugineda esimesele."29 ,,Pinnatule kustutamiseks materdatakse tuld luudade, okste, pikavarreliste metall-luudade või väiksemate puude latvadega (tingimata lüüa tule suunas!), visatakse tuleliinile mulda, vett, kemikaale. Kiiremini kui 1 m/min leviva tule peatamiseks kasutatakse vastupõletamist."30 Ladvatule kustutamine ,,Ladvatule korral saab enamasti rääkida vaid tule lokaliseerimisest, mitte kustutamisest. Erandiks on kustutamine helikopterite või lennukite abil või mõnedel juhtudel tuletõrjeautost antava veega... ...Mida tugevam on tuul, seda kiiremini levib ladvatuli. Maapealsete vahenditega kiirelt liikuvat
Metsatulekahjude kustutamise edukus sõltub suurel määral kiirusest, millega tulekahju avastatakse ja seda kustutama asutakse. Ühele või paarile inimesele on jõukohane käepäraste vahenditega kustutada vaid väiksemat pinnatuld, kui põleb sambla-, rohu- ja puhmarinne, madal põõsastik ning metsakõdu pealmine horisont. Pinnatule kustutamiseks materdatakse tuld pühkivalt; mitte ülalt alla, et löögihoog ja sädemed ei soodustaks tule levimist; luudade, okste, väiksemate puude latvadega,ning visatakse tuleliinile mulda, vett. Kiiremini kui 1 m/min leviva tule peatamiseks kasutatakse vastupõletamist. 50200 m laiune ülepõletatud ala peatab ka ladvatule,sest ladvatuli ilma pinnatule toetuseta ei levi. 78. Inimeste poolt põhjustatud ohud puudele, metsale. Inimese kahju metsale ja puudele võib olla nii otsene ehk tahtlik kui ka kaudne ehk tahtmatu. Olulist kahju metsale võib tekitada inimene oma hoolimatu või oskamatu tegevusega ning
annaabi.ee 
