tagamiseks ehitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2-3% kaldega Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru Turvast kasutatakse samuti, kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid Veiste puhke- söötmislatrites pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolesst, et loomade lõastamata ning lüpsminge toimub lüpsiplatsil Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust tõimub vajadusel 1 või 2 korda aastas (madala laega laudas sagedamini) Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu
g. Biotehnoloogia tõuaretuses Suguselekteeritud sperma Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine Transgeensed organismid ehk GMO (transgeen; eesmärgid) 8. Suguluskoefitsenti arvutamine 9. Inbriidingu koefitsienti arvutamine 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. (kvantitatiivsed) tunnused a. Kvantitatiivsed tunnused Mõõdetavad: Piimatoodang Rasvakihi paksus Kaalu tõus Söödakulu Loendatavad: Latri suurus Laktatsiooni pikkus Munade arv Haigestunud päevade arv aastas b. Fenotüübi avaldumise komponendid o Genotüüp o Keskkond o Epigeneetilised faktorid c. Fenotüüpide jaotus populatsioonis Fenotüübiline muutlikkus – jälgitavad või muudetavad erinevused loomade vahel mõne kindla tunnuse osas. See on algmaterjal loomade aretajale.
4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks. Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 351 looma tarbeks
Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29. Veiste lõastamata ja lõaspidamine Lõastamata pidamine Kui loomad saavad lauda teatud piirkonnas vabalt liikuda, siis on tegemist lõastamata ehk vabapidamisega. Vabapidamisel on laut jaotatud aladeks
Tavaliselt on põrsaste ala piiratud madala aiaga, kust talitaja hõlpsasti üle saab astuda. Nii emise kui põrsaste künasid peab saama puhastada, ilma et oleks vaja sulgu minna. Sulu piirded ja konstruktsioon ei tohi raskendada sõnniku koristamist ja sulu põranda puhastamist. Emiste latris pidamisel kulub sulu puhastamisele rohkem aega, sest latris pidamisel satub roe latri keskele ning maha heites saastub emise udar. See sunnib talitajat latriga sulgu sagedamini puhastama. Lisatööd nõuab ka emise udara pidev puhastamine. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks.
Puudused: kulutused aseme puhtana hoidmisele ning suurem inimtööjõu kulu, halb mõju loomade tervisele liikumise piiratus ja lihaste toonuse langus ning rasked sünnitused ja jalgade hädad. ´laudad peavad olema soojustatud. Asemel suur roll. 77. Lehmade puhke-söötmislatrites pidamine See erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Asemete, söödalava vahel on piirded, mis moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse tagantpoolt ketiga (söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks). Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Innaavastamine on raske. Lehmade liikumisvajadust ei rahulda 2- kordne lüpsiplatsil käimine. 78. Lehmade vabapidamine Lehmade lõastamata pidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil
..3% kaldega · Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru · Turvast kasutatakse samuti, kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid · Veiste puhke- söötmislatrites pidamine · Veiste puhke- söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil · Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri · Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks · Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda · Loomade sulgemine puhke- söötmislatrisse toimub tagantpoolt kapronköiega (tekib neljast küljest suletud sulg) · Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 2...3% kaldega · Veiste sõnnikukihil pidamine · Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke- ja
..3% kaldega. Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru. Turvas kasutatakse samuti,kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid. Veiste puhke- söötmislatrites pidamine. Veiste puhke- söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Loomade sulgemine puhke- söötmislatrisse toimub tagantpoolt kapronköiega (tekib neljast 45 KALAKASVATUSE ERIALA küljest suletud sulg). Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 2...3% kaldega. Veiste sõnnikukihil pidamine.
annaabi.ee 
