Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit
sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala vanema Lembitu eeskoste all. 1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo) 1219. Taani kuningas Valdemar II sekkus, tahtis eestis kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnas ehitada kivilinnuse, ristiusustada ning organiseerida maa-haldus. Algas Taani ja saksa preestrite vahel eestlaste hinfede pärast omalaadne võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks olid Taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1220
Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku. Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased
sisendav tähtsus Vastastikused Ugandi ja Sakala, 1211 Viljandi piiramine 1.2. 1211 1212 rüüsteretked Ridala, Saaremaa, 1211 vastastikused rüüsteretked *eestlaste aktiivsed laieneval Rävala Läänemaale ja latgalide aladele rünnakud territooriumil 1211.nov. Toreida piiramine Albert Liivlased, latgalid, Theodoricihi retked Kesk-Eesti Theodorich- *Eesti ala tuleb Mõõgavendade ordu väikestesse maakondadesse Eeestimaa piiskop süstemaatiliselt
Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku. Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased
Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma? Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale?
Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäeva lahing toimus 1217. aastal eestlaste ja liivlaste-latgalide-saksalste vahel ning eestlased kaotasid eestlaste vabadus kaotati. 4. Nimeta eestlaste tugevused ja nõrkused muistses vabadusvõitluses. Tugevused mehed olid välja õpetatud, hästi relvastatud Nõrkused omavahelised vastuolud, konfliktid, koostöö oli kehv 5. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutusi Vana-Liivimaa aladele? Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond 6
pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda. Muutis keskuseks Riia 1201, anti linnaõigus, toodi merele lähemale keskus. Ehitatud toomkirik pühitseti Neitsi Maarjale koos kogu ülejäänud vallutatud maaga, seepärast Eesti ja Läti Maarjamaa. Enamasti ristisõdijad kohapeale talvituma ei jäänud, aga et sõjaline jõud oleks olemas, rajas Albert 1202 vaimuliku rüütliordu Mõõgavendade ordu. Nii liivlaste kui latgalide vastupanu murdmine läks küllalt kergelt, palju vastupanu ei osutatud. Aastaks 1208 kujunes välja dilemma, kas minna edasise sõjakäiguga põhja või lõuna poole (eestlased/sengalid). Kalduti eestlaste poole, sest latgalid tahtsid kätte maksta, sest varem olid eestlased neist üle olnud. 1208-1227 toimus eestlaste Muistne vabadusvõitlus. Kuidas on muistse vabadusvõitlusega seotud Teoderich, Valdemar II, Johan, Lembitu?
piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid eestlaste ja liivlaste vastu. Oli vaja korraga Eestis ja Leedut, kuid see oli võimatu, otsustati Eesti kasuks. 1208. tungisid sakslased Ugandi mk ja algaks MVV. 1210 piirasid eestlased sisse Võnnu linnuse, kuid nad lasid jalga, sest saks. said abiväge. Neid jälitati, peitsid end metsa. Ümera lahing. Mk järjest langesid. 1211 piirati sisse Viljandi linnus. Anti alla . Mk ühendasid jõud, et sakslasi lätis hävitada. 1211
12-13 saj vahetusel, muinasjaja lõpul ei ole veel läti rahvast, oli asemel erinevad läti hõimu liidud(tautas-rahvas). 4 baltihõimu: 1)latgalid-suurim, Talava suurmaakond-Trikata linnus ja maakonnavanem Talibald, vastu võetud ,õigeusk.Teatud ajahetkedel võis sõltuda pihvkast,seotud aga mitte otseselt,Henriku liivimaa kroonikas.,teine maakond Atzele, Alüksne, pihvka maksude all,. Lõuna osas Väina jõe lõunakaldal avariik Jersika(üle poole latgalide asualast),Koknese(pisike). Plotski vürstiga seos- läänistas Jersika vürstile(kuningas) maad, kes oli Visvaldis. Lätlased väidavad et olid seotud aga kindlasti ei saa rääkida lääniisanda ja valli suhtest. Latgal, kes oli võtnud õigeusu üle.Koknese valitseja(kuningas) Veceke- Polotski lääniisanda vasall, vene päritolu, seotud tartuga ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu
maailmakaardil nimetanud Araabia õpetlane Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi Koluvani nime all. Eestis polnud 13. saj. algul veel oma riiki. Ühtse riigi asemel oli Eestis 8 maakonda: Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Kihelkondi oli Eestis umbes 45. MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Jaguneb kolmeks perioodiks: 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227 1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi- sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus. #Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210) #Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased Saavutasid võidu #Viljandi piiramine sakslaste poolt (1211), piirajatega sõlmiti rahu. #Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212) #Suhted venelastega
annaabi.ee 
