Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3
Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3
• Peenmotoorika :kiirus, jõud, järjestatud liigutused • Kaasasündinud t.- aju k/s omadus (Kinsbourne 76), põhineb aju anatoomilistel iseärasustel • Kõne ja ei välista dünaamilist kortikaalset arengut e. progresseruvat lateralisatsiooni koos HF • Õigekiri arenguga . Lateralisatsiooni geneetilised teooriad: FS funkide uurimine: Echopraxia-adekvaatne impulsside pidurduse häire. Annett (1970): “paremale nihutamise” e. paremakäelisuse geen, (vasakukäel.geen puudub)
Mis on ataksia ja mis apraksia? - Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. - Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras - Piirkonnad ühe poolkera sees on erinevamad kui sama piirkond paremas või vasakus poolkeras – nt parem ja vasak
1. Evolutsioonis on kalloskega kasvanud ebaproportsionaalselt. 2. Keskkond ühendab peamiselt sekundaarseid ja tertsiaarseid ajukoore välju. Inimesel ja vana maailma ahvidel puuduvad ühendused primaarsete (nägemis)väljade vahel kogu ontogeneesi ajal; primitiivsematel loomadel, näiteks kassidel, on nad varases ontogeneesis veel olemas. 3. Keskkonna ühendused on suuremad sümmeetrilise funktsiooniga ajupiirkondade vahel. Siin pole vastuolu progresseeruva lateralisatsiooni ideega, keerulised piirkonnad on alajaotusega sümmeetriline – asümmeetriline funktsioon, primaarsetel väljadel on ainult sümmeetrilise funktsiooniga piirkonnad. 4. Keskkond ühendab peamiselt (üle 80%) kõrgemaid ajukoore rakukihte (II ja III). 5. Erinevalt evolutsioonis vähemuutuvatest struktuuridest müeliniseerub keskkond hilja (umbes kümnendaks eluaastaks). Järelikult – keskkond ühendab keerulisema funktsiooniga piirkondi (1, 2, 4, 5) ja on
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 17 Ajupoolkerad on omavahel ühendatud mõhnkeha abil. Mõhnkeha läbilõikamisel (epileptiliste krampide leevendamiseks) saadakse poolitatud ajuga patsiendid, kellel on osutunud võimalikuks uurida vasakus ja paremas ajupoolkeras paiknevate psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni n-ö puhastes oludes. Tabel annab mõningase ettekujutuse funktsioonidest, millel on lateraliseeritus ilmekamalt väljendunud. Need tulemused on saadud valdavalt psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni lokaalsete ajukahjustustega patsientidel uurides. Ilmekamad lateraliseerituse nähud on tuvastatud paremakäelistel patsientidel. Paremakäelistel patsientidel põhjustab parema poolkera koore kahjustus ruumilise,
- Kui TPline sisend on lühem kui mõned sekundid (kajamälu) Selektsiooni aluseks võib olla midagi muud kui kõrv (ehk pole ruumiline) nt kõneleja sugu (Broadbent) - Varased töötlusetapid võivad olla paralleelsed, edasised seriaalsed. (Deutsch= REA (parema kõrva eelistus) rakendusi - Kui kõne suhtes on juhtiv vasak poolkera, tajutakse verbaalseid stiimuleid paremast kõrvast paremini - Kognitiivse kontrolli edukuse mõõdik - Kõne lateralisatsiooni esmane hindamine - Arengu hindamine (4 aastastel REA kõnele) - Reaktiivus sravimitele, hormoonidele, seisunditele Jagatud tähelepanu, multitasking - Nõuab hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi ka (1958 broadbent) TP keskse mahu teooriad: - Kahneman – TP kasutab küll sama ressurssi kuid selle maht muutub (on keerulisemate ülesannete jaoks suurem) Teooria test – ülesannete koos tegemine
annaabi.ee 
