8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht) • tasakaal ja koordinatsioon' • peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus • harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • fundamentaalsed baasoskused - küpsemine • spetsiifilised erioskused - harjutamine ( rattaga sõitmine, ujumine) • füüsiline välimus ja osavus – sotsiaalsed suhted 4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt • võdlemine teistega • variatiivsuse tõus (lapsed on erinevad füüsilise arengu mõttes) • sõltuvus elustiilist suureneb • ülekaalulisuse probleem – mõju tervisele ja enesehinnangule (suhted!) 5. murdeiga • keniston - 11-12a algab – murdeiga 16-17a algab – noorukiiga
Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Taliuinak kestab Eesti aladel novembrist-detsembrist veebruari-märtsini. Soojade ilmadega võivad mägrad aeg-ajalt väljaspool urge ringi käia. Lõunapool elavad mägrad ei pruugi üldse taliuinakusse jääda. Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 3-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis- aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägrad sigivad üle aasta. Mägra arvukust on kerge alla viia nende urusüsteemide rikkumisega nt. jättes pärast urujahti (kähriku-, rebase- ja mägrajaht) lahtikaevatud käigud kinni ajamata. www.jahindusinfo.ee
Sellega seoses langeb nende kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuinak erineb talveunest selle poolest, et kehatemperatuur langeb vaid paari kraadi võrra (talveune puhul langeb see nullilähedaseks). Seetõttu võib karu ka keset talve üles ärgata. Sigimine Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab 195225 päeva. Sügisel on pikk latentsusperiood (loote areng peatub teatud staadiumis). Pojad sünnivad enamasti jaanuaris, siis kui ema magab. Poegadega emakarud on kevadel viimased ärkajad. Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad, hambutud ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Pojad toituvad emapiimast (sarnane lehmapiimaga) kevade või varasuveni. Selleks ajaks kaaluvad nad juba 7-9 kg ning
Süljenäärmete valulikkus, larüngiit, bronhiit – Seerumtõbi, angioödeem, kõriturse • Krooniline joodi mürgistus e. jodism – Ebameeldiv maitse suus (“joodimaitse”), kuumatunne suus – Limaskestapõletikud, nahalööbed – Kopsuturse, fataalsed nahalööbed Hüpertüreoosi korral kasutatavad ained Ravi: Valik ravimite, radioaktiivse joodi ja kirurgia vahel sõltub kliinilisest pildist. • Ravi algul esineb paari nädala pikkune latentsusperiood. • Sümptomaatiline ravi • -adrenoblokaatorid • Antiadrenergilised ained • Kaltsiumikanalite blokaatorid • Glükokortikosterodid Pikaajaline farmakoloogiline ravi lootusega remissioonile on edukaim haigetel väikese struuma või kerge hüpertüreoidismiga. • Kirurgiline ravi on eelistatud – noortel patsientidel – tugeva hüpertüreoidismiga – struumaga, mis annab kosmeetilise defekti – lastel – allergia esinemisel ravimite suhtes – patsientidel, kes
Hiiumaal teda pole. Toitumine: Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest, tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni, tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 2-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis-aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägrad sigivad üle aasta. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- vüi hiilimisjaht ning jaht koeraga 1.okt-28.veeb. Saarmas (Lutra lutra) Selts: kiskjalised: kärplased. Välimus: 5-15kg, 60-90cm. Saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme
Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem. Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus
Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12. Latentsete virooside patogenees (veiste herpesviroos) Esimene paljunemine toimub nakatunud koe epiteelirakkudes. Vireemia kaudu võib põhjustada aborti ja enteriiti. Algsest nakkuskohast võib siseneda närvidesse, kust liigub regionaalganglioni neuronisse, kus algab latentsusperiood. Latentsuse võib lõpetada stress, superinfektsioon, transport, kortikosteroidide ravi. Latentsuskohas sünteesitakse uus viirus ning see liigub tagasi perifeeriasse, kus on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1 Põhjustab: IRT, IPV Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab Võib nakatada ka platsentat Paljuneb epiteelrakkudes
Raviks tioonhape. Amatoksiinid on tugevad mürgid - juba doos 0,1 mg/kg kaalu kohta võib olla täiskasvanud inimesele letaalne. 20-25 g kaaluva rohelise kärbseseene, mis sisaldab 5-8 mg amatoksiine söömine võib olla fataalne. LD50 intraperitoniaalsel süstimisel valgetele hiirtele 0,3-0,7 mg/kg, Amatoksiine on vähemalt 5 alatüüpi, millest olulisemad on - ja . Patofüsioloogia: Amatoksiinidega mürgitumise arengut võib jagada kolme staadiumisse 1. Iseloomulik 6-12 tunnine latentsusperiood söömisest kuni esimeste sümptomiteni. Siis algavad alakeha krambid, oksendamine ja ohter vesine kõhulahtisus (koolerat meenutav riisivesi). Veekaotus võib olla piisav, et esile kutsuda põhjalikku dehüdratiseerumist ja tsirkulaarset kollapsit; 2. Kui akuutne gastrointestinaalne faas läbi, siis tavaliselt 24 t pärast söömist algab teine. Kuigi väliselt on patsient nagu kliiniliselt paranenud, näitavad laboriuuringud jätkuvat
Raviks tioonhape. Amatoksiinid on tugevad mürgid - juba doos 0,1 mg/kg kaalu kohta võib olla täiskasvanud inimesele letaalne. 20-25 g kaaluva rohelise kärbseseene, mis sisaldab 5-8 mg amatoksiine söömine võib olla fataalne. LD50 intraperitoniaalsel süstimisel valgetele hiirtele 0,3-0,7 mg/kg, Amatoksiine on vähemalt 5 alatüüpi, millest olulisemad on - ja . Patofüsioloogia: Amatoksiinidega mürgitumise arengut võib jagada kolme staadiumisse 1. Iseloomulik 6-12 tunnine latentsusperiood söömisest kuni esimeste kliiniliste sümptomiteni. Seejärel algavad alakeha krambid, oksendamine ja ohter vesine kõhulahtisus (koolerat meenutav riisivesi). Veekaotus võib olla piisav, et esile kutsuda põhjalikku dehüdratiseerumist ja isegi tsirkulaarset kollapsit; 2. Kui akuutne gastrointestinaalne faas on läbi, siis tavaliselt 24 tundi pärast söömist algab teine. Kuigi väliselt oleks patsient nagu kliiniliselt paranenud, näitavad laboriuuringud jätkuvat
annaabi.ee 
