Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks
Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/kontaktid / Perekonnapsühhoteraapia Kognitiivne käitumisteraapia Psühhodünaamiline teraapia EMDRteraapia traumadele Grupianalüüs Loovteraapia KASUTATUD ALLIKAD http:// www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?opti on=com_mtree&task=viewlink&link_id=88&Itemid=108 http://www.profpsyh
lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma. Kuna Freud rõhutas teadvustamatu mõistega just seda teist teadvustamatuse liiki, siis peaks ka "-us" liitega kaasnev tähendus, "see, mida pole võimalik teadvustada", olema igati sobilik. Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia 1. Oraalne faas 4.Latentsiperiood 2. Anaalne faas 5.Genitaalne faas 3. Falliline faas
Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise
Psühhodünaamiline käsitlus: • Charcot’ uuringud hüsteeriast; Prince “lõhestunud isiksus” • Freud: psühhoanalüüs – teadvustamatus, lapsepõlvekogemuste tähtsustamine, seksuaalsusel keskne tähendus, psüühika struktuur (id-‐ego-‐superego); psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium); ego kaitsemehhanismid (repressioon), unenäod, ärevus (objektiivne, neurootiline, moraalne) • Jung: analüütiline psühholoogia – vabad assotsiatsioonid, kollektiivne teadvustamatus, psüühika struktuur – arhetüübid; individualisatsioon, psühholoogilised tüübid
Meele ja keha näitelavale astub seksuaalsus koos oma ahvatluste, lootuste, soovide, küsimuste ja hirmudega ning seda sootuks teisel moel kui varem. (Brummer, Enckell 2007:55) Noorukiiga erineb lapsepõlvest selle poolest, et noorukil on palju täiskasvanuga samastumise kaudu saadud teadmisi. Täiseast erineb noorukiiga selle poolest, et nooruk on sotsiaalselt ebaküps ja tal puuduvad täiskasvanu kogemusmaailm. Varase lapseea individuaaliseerumis- ja latentsiperiood on noorukil arengu seisukohast väga olulised. Latentsieas peaks lapse ego (mina) piisavalt avarduma ja tugevnema, et algava noorukiea tungisurvet oleks võimalik taluda. Lapseiga loob noorukiea lõppedes täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) 4 2 VARANE NOORUKIIGA Latentsiiga võib käsitleda kui mingil määral isoleeritud faasi, sest ei esine ühtki uut armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s
Leukeemia teke oli seotud ohvri asukohaga plahvatushetkel, seega sõltus kiirgusdoosist, kõrgem oli leukeemiate teke suuremaid doose saanute grupis. See tõestab doosi ja toime vahelist sõltuvust - mida suurem on doos, seda suurem on risk. Samuti suurenes haigestumine mao-, kopsu- ja rinnavähki. Need tekkisid hulk aega hiljem ja kuna jälgimine jätkub, avastatakse uusi vähijuhte ka veel praegu. Jaapani aatompommi ohvrite uurimisel saadud andmed näitavad, et on olemas kindel ajavahemik (latentsiperiood) kiiritada saamise ja sellest tekkinud vähist põhjustatud surma vahel. Keskmine latentsiperiood leukeemia puhul on 10 aastat, teiste vähkide puhul enam kui 20 aastat. Isegi praegu, kui pommiplahvatustest on möödas üle 50 aasta, esineb nendes piirkondades ikka veel keskmisest kõrgemat haigestumist vähki. Suurte kiirgusdooside toimete väikestele doosidele ekstrapoleerimine. Pole kahtlust, et inimestel, kes on saanud kiiritada suurte (kuni paar Gy) doosidega,
ioniseeritud molekulidele ja valikuliselt mõnedele teistele ainetele. Halvasti tungivad verest ajju füsioloogilise pH juures olevad ained mediatoorse toimega ained mõned antibiootikumid (penitsilliinid, tsefalosporiinid) HEB tähtsus: süsteemsel manustamisel paljud ravimid närvisüsteemi ei tungi ja seal toimet ei avalda pikeneb paljude ravimite tsentraalse toime latentsiperiood vastsündinutel ja lastel on HEB läbilaskvam kui täiskasvanutel teatud seisundid võivad muuta HEB läbilaskvamaks (ajukelmepõletikud, üldanesteesia, vere pH muutus), seetõttu võib mõnikord ilmneda ootamatu ravimi tsentraalne toime Platsentaarbarjäär (PB) on samasugune valikuliselt ravimeid läbilaskev barjäär ema ja loote vere vahel. See kujuneb esimese rasedustrimestri lõpuks.
rohkem. Siis muutis ema meelt ja ütles, et selle raha eest tuleb osta hoopis kooliriideid. Tüdruk ostis ikkagi piletid ja ütles emale, et ta suutis koguda vaid 5 dollarit. Kontserdipäeval ütles tüdruk emale, et läheb sõbra juurde. Nädal hiljem ütles Judi oma õele, et ta oli emale valetanud. Kas õde peaks emale rääkima? Seksuaalne areng (S.Freud) · 0 1,5 oraalne · 1,5 3 anaalne · 3 6 falliline, Oidipuse, Elektra kompleks · 6 12 latentsiperiood · 12 - genitaalne Isiksuse mõistmiseks erinevad teooriad: · Psühhodünaamiline lähenemine Freud, Jung alateadvus,instinktid, kaitsemehhanismid. · Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda.
· Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne
lapsepõlvekogemusest ja neid kaalutakse (hinnatakse) eelkõige ilma indiviidi teadvuse osavõtuta. Isiksuse arengu faasid Freudi järgi Libidoga seotud tungid võtavad erinevail arenguetappidel erinevaid vorme, mille üldnimetuseks on fikseerumine (oma arengus antud faasil peatumine). Freud analüüsis poiste arengut. Oraalne (suu) faas 0 - 1 aastat Anaalne (päraku) faas 1 - 3 aastat Falloslik (peenise) faas 4 - 5 aastat Latentsiperiood 6 - 11 aastat Genitaalne (suguelu) faas 12 ja enam aastat Falloslikus faasis tunnetab laps samasoolise vanema konkurentsi vastassoolise vanema kui ihaldusobjekti suhtes. Seda nimetatakse Oidipuse kompleksiks poistel ja Elektra kompleksiks tüdrukutel. Freudi arvates on tüdrukud poiste suhtes kadedad endal peenise puudumise pärast. Ärevus. Neurootiline ärevus
annaabi.ee 
