eritavad süsihappegaasi ● O2 puudusel: ● Pidurdub taime juurte kasv ● Väheneb taimede juurte veeneelamine, ● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab
· mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: mulla mehhaanilisest koostisest, mulla niiskuse sisaldusest, mulla struktuursusest, mulla lasuvustihedusest. Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: Reljeef, kliima, mulla koostiskomponendid, põhjavee seis, taimkate. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim
=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5
Hapendus, taandus reziimi · mulla niiskuse sisaldusest veesisalduse puhul lahus kõrgem. Põldudel külmakergitused lõhutakse iseloomustamiseks kasutatakse · mulla struktuursusest 2. Temperatuurist taimede narmasjuuri (taimede kahjus- hapendustaanduspotensiaali · mulla lasuvustihedusest 3. Süsihappegaasi sisaldusest tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub Eh logaritmiline suurus, mis Veeläbilaskvust mõõdetakse nende 4. Bioloogiliste protsesside talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus näitab vesinikioonide ning imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon umbes 1 m
tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv. Vesi aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Veeläbilaskuvus - võime juhtida vett ülemistest kihtidest alumistese Veeläbilaskvus sõltub mulla mehhaanilisest koostisest, niiskussisaldusest , struktuurist, lasuvustihedusest. Hea veeläbilaskvus on üle 150, keskmine 50-150 ja halb alla 50 mm/tunnis. Imendumine toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud mulla ja õhu niiskusest,temperatuur, mulla lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt)
Vee aurumine C2H4(etüleen) Mulla soojusreziim-taimedes kõrgmolekulaarsete lämmastikku sisaldavate org mullast e. Evaporatsioon(kadu) on kulgevad protsessid-igale kultuurile ainete segu 1)HUMIINHAPPED-must kristalne mõjutatud:mulla ja õhu niiskusest,tep, mulla erinevalt.idanemise algus 0,5...2 kraadi. pulber,leelismetalliga(K,Na) annavad kergesti lasuvustihedusest Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia-päike vees lahustuvaid soolasid(humaate),Ca,Fe ja Al- õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte seniidis,siis max 1,9 cal/cm2 /min meil ga annavad vees mittelahustuvaid soolasid. olemasolust* veega küllastunud mullast aurub väiksem,sõltub atm.seisundist-pilved,udu,õhu
vööndis. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud veega. Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0...75 (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb 50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist
Mm/10cm väga väike - 75 mm väike 90-110 mm alla keskmise 110-130 mm keskmine 130-150 mm üle keskmise 150-170 mm suur 170-190 mm väga suur 190mm - Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist
ning see osaleb aktiivselt mullas toimuvates protsessides, sh ka lahustuvate ainete ümberpaigutamises. Tähtsaim vaba vee liik on rippuv kapillaarvesi, mis moodustub sademete- ja lumesulamisveest mulla ülemistes kihtides ning on taimede peamiseks veega varustajaks. Rippuva kapillaarvee maksimaalset hulka iseloomustab väliveemahutavus. Närbumisniiskuse ja väliveemahutavuse vahe määrab omastatava vee diapasooni (OVD) mullas, mis omakorda sõltub mulla eripinnast ning lasuvustihedusest. Põhjaveest tõusev toetuv kapillaarvesi on kergesti liikuv ja taimedele hästi omastatav, kuid ta tuleb arvesse vaid liigniisketes, kõrge põhjaveega muldades. Põhjavesi moodustub gravitatsiooniveest mitteläbilaskvale kivimikihile. Teda iseloomustab püsivus ja voolamine kaldu asetseval kivimikihil või tõusmine kapillaare mööda üles. Ülavesi on ajutine ning nõrgub aegamööda allapoole või nõrguva gravitatsioonivee
aereeriminevesikonnas, Inhibiitorite kasutamine dreenide ümbruses, Uputatud drenaazi ehitamine , Dreenisuudmete uputamine, Dreenitorude läbimõõdu vähendamine, suurendamine, Torustiku langu suurendamine, Lühikeste dreenide ehitamine, Uksikdreenide ehitamine 49. dreenikaeviku veeläbilaskvuse suurendamise abinõud Dreenikaeviku täide on mehaaniline segu ülemiste kihtide pinnastest ning selle veeläbilaskvus sõltub lõimisest, struktuurist, huumusesisaldusest, lasuvustihedusest, ekspluatatsiooniajast jne. Drenaazikaevikute paremaks läbilaskvuseks tuleks tagasitäiteks kasutada kruusa või muid sobivaid kohalikke materjale. Tuleb vältida täite liigset tihendamist, ja samuti ka materjale mis võivad moodustada sültja moodustise, mis pigem aeglustab vee läbilaskvust. Kasutatakse ka lubja lisamist tagasitäitele, seda eriti just savimuldades. Eestis läbi-viidud katse tulemusena oli lubjatud kaevikutäite veeläbilaskvus 5 aasta vanuselt üle kolme korra
- Mn teatud mangaaniühendid, mis on mürgised Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniikuse kahjulikkus. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. Toimub ka taimeosade värvumine (näiteks heledamaks seotud hapnikupuudusega) Mulla õhumahutavus määratakse mulla väliveemahutavuse juures. See sõltub: - mulla mehhaanilisest koostisest - mulla lasuvustihedusest - mulla struktuursusest - mulla kuivenduastmest 6 Väliveemahutavus on määratud veehulgana, mida võib säilitada atmosfääriõhus looduspinnases 2 päeva pärast pikemat vihmaperioodi või pärast piisavat kastmist. Väliveemahutavus suurim vee hulk, mida muld suudab kinni hoida. Mulla õhu tähtsus Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt, siis on tegemist osüdatsiooni ehk hapendumisega
annaabi.ee 
