Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A) Diametraaltasand jagab laeva kaheks sümmeetriliseks paremaks ja vasakuks laeva- pooleks vaadatuna ahtri poolt vööri poole. Lõige veeliini tasandiga (Joon. 3C)näitab veeliini kuju. Eristame lastveeliini (LVL) ja konstruktiivset veeliini (KVL). LVL tekib täislastis laeva kere lõikumisel vee tasa- pinnaga. Enamikel juhtudel langevad LVL ja KVL ühte. Arvestuslik veeliin on laeva hetkeline veeliin miile jaoks antud hetkel tehakse arvutusi. 4.2. Laeva põhimõõtmed. (Joon. 4.4.) Joon. 4.4. Laeva pikkus - L. Lmax - maksimaalne pikkus, vööri ja ahtri äärmiste punktide vahekaugus. Lgab - suurim pikkus arvestades väljaulatuvaid osi.
on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi Ujuvus (, floatability) on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest). Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma .Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15- 25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega
need välja vahetama. Luugi sulgurid peavad olema ideaalses korra ja suurt raskust rakendamata sulguma. Peab vältima korrosiooni teket – luuke pidevalt hooldades ja värvides. Värvimisel peab hoolikalt jälgima, et värv ei satuks tihendite peale, kuna see rikub tihendit. Luugi sulgureid peab õlitama. 44. Ujuvusvaru Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % 45. Veekindlad uksed Veekindla vaheseina mõlemal pool asuvatesse ruumidesse minekuks kasutatakse veekindlaid uksi.
5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas
alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas
5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas
• Mark, lühike pleiss • RSK-65 PILET 21 • Vabaparda märk. Süvise märgid paremal ja vasakul pardal. Märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas (vabaparda kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes).Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Paremal pardal olevad süvisemärgid tähendavad süvist detsimeetrites, vasakul pardal roomanumbrid tähistavas süvist jalgades. • Hädasignaalid. (Colreg lisa IV.) Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadel või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks kasutada ei tohi. Signaalid on kindlaks määratud Rahvusvahelise signaali koodiga. Hädaabi kutsutakse
p x 2 x1 L T A xWL (17.25) H 2 kus: p ümberpaigutatava lasti mass [tonni]; Veeväljasurve keskmise süvise järgi enne madalikule sattumist [t]; H pikimetatsentri kõrgus [m]; xWL lastveeliini raskuskeskme abtsiss miidli suhtes (suurte laevade puhul võib lugeda võrdseks nulliga) [m]; L laeva loodidevaheline pikkus [m]. Trimminurga muutus kraadides lasti ümberpaigutusest: p x 2 x1 0 57,3 (17.26) H
annaabi.ee 
