Straddle carrier-ide arv sadamas: 3,2/ 2 * 4 = 6,4 Tuleks võtta 7 Straddle carrier-i 7. Autoterminal Autode laadimiseks kasutan Reach stackerit Reach Stackeri tehnilised andmed: Edaspidi liikumise maksimaalne kiirus tühjalt/ lastiga: 25 km/h / 22 km/h Tagurpidi liikumise maksimaalne kiirus tühjalt/lastiga: 25 km/h / 22 km/h Keskmine liikumise kiirus terminalis : 18 km/h = 5m/s Tõstmise kiirus täis lastiga/lastita: 0,38 m/s / 0,23 m/s Langetamise kiirus täis lastiga/ lastita: 0,4m/s / 0,35 m/s Keskmine tõstmise kiirus: 0,3 m/s Keskmine langetamise kiirus: 0,37 m/s Keksmine sõidetav ma konteinerite vedamiseks: 1000 m Keskmine tõstmise kõrgus : 2m Keskmine langetamise kõrgus: 3,5 m
Laevades on keerulised käigud ja vahemaad pikad, samuti kaup on väga erinev. Lennuväljadel on keeruliseks osaks territooriumile pääsemine, samuti erinevad kaubad ning kiired ja suured liikuvad objekid, lennukid. 3 TULEKAHJU LAEVAS Kaks kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja
Alus ei ole virnas Alus virnas Töö koht lahti- troppimine lahtitroppimine lahti- troppimine troppimine troppimine lastiga lastita lastiga lastita troppimine Trümm I 26 13 25 8 55 49 35 13 Trümm 27 14 26 8 77 54 38 17 Trümm 28 15 26 9 79 59 39 19
Puistlastilaevade lastimine ja lossimine võib võtta palju aega ja olla ohtlik. Lastimis- lossimisplaani koostab kapten tavaliselt koos vanemtüürimehega. Rahvusvahelised reeglid nõuavad, et kapten ja sadamaoperaator kooskõlastavad lastimis-lossimisplaani enne tööde algust. Lastimise ajal on oluline tasandada lasti, et mitte ohustada laeva püstivust. Kui lastiruum on täis, kasutatakse sageli ekskavaatorit ja buldooserit lasti tasandamiseks. Kui lastiruumi ei lastita päris täis, on lasti tasandamine eriti tähtis, et see ei nihkuks. Sel juhul paigaldatakse ajutised vaheseinad ja lasti pind kinnitatakse laudadega. Turva transportimine Eestist Portugali võtab umbes 5 päeva. 11 Lisamaterjalid Joonis 1. Pärnu sadama plaan. 12 Joonis 2. Turba ladustamise näide Pärnu sadamas. Joonis 3
minimaalse põlemiskambri mahu suhet.Ottomootori surveaste on umbes 6 - 7, sets peale seda süttib kütus juba ise ilma sädemeta. Diiselmootoril on surveaste 8- 12+ 64.Ballast (ingl), pallast, meresõidu puhul vajaliku püstivuse ja trimmi saavutamiseks alaliselt või ajutiselt laevale paigutatav last. Pallast võib olla vedel (ballastvesi) või tahke (känkmalm, kivid, liiv km). Veolaevad võtavad tankidesse vett, kui sõidavad ilma lastita (sõidavad "ballastis"), et suurendada süvist see parandab laeva käiku ja juhitavust. Lastis, eriti tekilastiga laevadel, võimaldab põhjatankides olev ballastvesi suurendada püstivust. Suured purjekad pidid püstivuse tagamiseks tühisõitudel vedama kuiva ballasti. Nüüdisajal kasutavad mitteküllaldase püstivusega laevad alalist tahket (harva vedelat) ballasti. Ballastvee laevakeresse sisse- ja väljapumpamise abil
tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist. Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks Ballasttankid asuvad: kahekordse põhja vahel, vöör- ja ahterpiigis (), pardatankid (tsisternid) Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse. Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga. Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks. 1 suction pump pump 2 strum box kaitsesõel
tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist . Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks Ballasttankid asuvad: kahekordse põhja vahel, vöör- ja ahterpiigis (), pardatankid (tsisternid) Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse. Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga. Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks. Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse.