tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid
maksimaalset mahutavust ja kandev6imet ra kasutades jaotatakse lastid lastiruumide vahel Arvutatakse iga lasti kogus lastiruumide kaupa Arvutatakse pstuvus ja trimm , vajadusel neid korrigeerides Arvutatakse pstivus ja trimm sihtsadamasse saabumised. Vajalikud andmed lastiplaani kosstamisel : 1.Laeva kohta a)pikkus perpendikulaaride vahel m b) laius m c) tiskandevime e vljasurve t d) mahutavus lastiruumide kauma m2 e)hdrostatiivsed kverad f)Lastiskaala g)ktusekulu tiskigul ja sadamas t/h h)Magedavee kulu lesidul ja sadamas t/h Mrdeli kulu , lesidu sadamas t/h j)tankide asendusplaani ja mahutavust m2 Reisi kestvus=lesiduaeg + sadamasseisuaeg;TR=tM + tS tormivarustuse valem: tM=S(jagatud)24xV x (1t+tv) tM-lesidu kestvus, tundides, S-Sadamavaheline kaugus Ttv- Ktuse ja vee tormivaru, tonnides V-laeva kiirus , slmedes Vajalikud ktuse, vee ja livarus qt=tM x (1+Ttv) x (qx + qv +q) qt - reisivarud kokku tm - lesidu kestvus
kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid, mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m. Järgnevad tabelid on erinevate trimmidega nii ahtrisse, kui ka vööri see võimalus klassikalisel elementide kõveratel puudus. Teades laeva keskmist süvist on õige GHS tabeli õigelt realt loetud teoreetilised andmed tõesed. Lisaks on eeltoodutele on laeva dokumentatsioonis ja reeglina laeva roolikambris lastiskaala. IMO soovitab näidisskaalat, millel on alljärgnevad veerud: T; ; W; TPC; MTC; KM; FW; W FW; T. Laeva küllalt suure trimmi korral on usaldusväärsete andmete saamiseks otstarbekas kasutada Bonjeani mastaapi, mille 11 skaalalt, s.t. iga teoreetilise kaare kohalt, loeme süvispindalad: pindalade integreerimisel L-ga saame laeva mahulise veeväljasurve ; 20 2. Laeva ujuvus pindalade pikimomentide miidlist e
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.13. 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.14. Lastiskaala kasutamine 3.1.9 Süvise muutumine vee tiheduse muutumisel. Merevesi on mageveest tihedam. Seega on sama kaalulise veeväljasurvega laeva süvis merevees väiksem kui magedas vees (näiteks jões). Ka mahuline veeväljasurve merevees on väiksem kui magedas vees. Kui laeval on vee tiheduse ρ1 juures veeväljasurve V1, ja tiheduse ρ2 juures veeväljasurve V2, siis veeväljasurve muutus on δV=V2V1 ehk Δ kaudu
Selline "punktkontakt" võib paikneda väljaspool pikitasandit, kutsudes esile kreeni. Laev võib pardaga "istuda" ka kaiservas tihti esinevale puistekühmule, mis võib olla tekkinud aja jooksul laeva ja kai vahelt vette pudenenud puistainetest (enamasti kail töödeldavast lastist). Seega on pinnase reaktsiooni leidmiseks vaja arvutada süvised veeliini asetuse leidmiseks enne avariid. Kaotatud veeväljasurve saab leida ka lastiskaala abil. Pinnase reaktsiooniks saame: R A g 10 [kN] Meid huvitab rohkem madalikule jooksnud laeva rõhk pinnasele. Arvuliselt on see võrdne pinnase reaktsiooniga RA=N. Laevakere rõhk pinnasele koosneb kaotatud veeväljasurvest (N1=) ja vigastuste korral läbi nende laevaruumi tunginud vee kaalust N2: N=N1+N2=100q TK+ivi (17.5)
- arvutatakse püstuvus ja trimm sihtsadamasse saabumisel. Lastiplaani koostamiseks on vajalikud andmed laeva, reisi ning lastimis- ja lossimissadamate kohta. Laeva kohta on vajalikud järgmised andmed: 55 - pikkus perpendikulaaride vahel - laius - täiskandevõime - lastiruumide mahutavus - hüdrostaatilised kõverad - lastiskaala - kütusekulu täiskäigul ja sadamas - mageda vee kulu ülesõidul ja sadamas - määrdeõli kulu - tankide plaan ja mahutavus. Lastiplaani koostamine algab reisi kestuse määramisest. Reisi kestus koosneb ülesõiduajast tm ja sadamas lossimisele kuluvast ajast ts. Ülesõiduks kuluva aja määramiseks leitakse sadamatevaheliste kauguste tabelite järgi vahemaa alg- ja sihtsadama vahel. Reisi kestusest sõltuvad kütuse, vee ja õlivarud
veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega)
· veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-jõududega).
veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega)
annaabi.ee 
