sihtsadamates, seega: tk = ttk + tvk + tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm –manöövrite aeg “GRINNA” tk = 33 + 10 + 3 = 46 tundi Ülesanne lähtudes ballastreis on 10% laevareisist. See tähendab, et laeva käiguajale lisandub 10%. “GRINNA” tk = 43 + 10% = 47,3 tundi = 1 ööpäeva 23,3 tundi 20 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg tts - tühiseisakute aeg ts = 46t + 3 t + 8 t = 57 tundi = 2 päeva 9 tundi / GRINNA Lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis-lossimistehnikaga, sadamate töökorraldusest ja laevade tehnilis-
2000) Sissejuhatus Juhtnöörid on välja töötatud ebaõigest laeva püstuvuse käsitlusest tingitud õnnetuste ja kahjumite vähendamiseks ja suunatud mereadministratsioonidele, laevakompaniidele ning laevajuhtidele. On üldtunnustatud, et laeva konstruktiivsed püstuvusnäitajad peavad vastama IMO sellekohaste konventsioonide nõuetele ja vigastamata laeva püstuvuse koodeksi (res.749) seisukohtadele. Sellegipoolest on vaja laevajuhtide erilist hoolt ja tähelepanu püstuvuse jälgimiseks lastioperatsioonide käigus, ülesõitudel ja hädaolukordades. Laeva püstuvus on laeva ohutuse ja keskkonnakaitse seisukohalt elulise tähtsusega, niisiis peab püstuvuse jälgimist ning korraldamist lugema laeva ekspluatatsiooni võtmeelemendiks. Erinevate laevatüüpide püstuvuse käsitlus ei saa olla täpselt ühesugune, järelikult peavad laevakompaniid andma laevadele erijuhendid sõltuvalt laevade ja nende ekspluatatsiooni iseärasustest
vvk - laeva vähendatud kiirus tm - manöövrite aeg, võib võtta tinglikult võrdsena kõikides sadamates ltk= 326,7 + 268,6 + 143,2 + 250 + 262 = 1250,5 meremiili lvk= 7 + 140 + 52,4 + 9 = 208,4 meremiili Laeva DELTA PIONEER käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=156,73 t =6,5 päeva 13,5 4 Laeva DEEP BLUE käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=189,15 t =7,8 päeva 10 4 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg 20 tts - tühiseisakute aeg Laevade seisuaeg: ts=22,5 + 20,3 + 2,25 = 45,05 t = 1,9 päeva Laeva seisuaja põhiline koostisosa lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt
remontimine ja katsetamine; 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine; 4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus; 5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine; 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus; 7) hüdrograafiline mõõdistamine; 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine; 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus; 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine; 11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele; 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine; 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus;
.....................................................................15 .........................................................................................................................................15 3 Nimetu grupp................................................................................................................15 Rahvusvahelise signaalkoodi lipud................................................................................17 Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine, lasti kinnitamine.. .19 Sildumisseade.................................................................................................................21 Ankruseade.....................................................................................................................23 Pääste vahendid..............................................................................................................24 Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused....................
23. Laeva asendi muutumine "fertoing" moodusel Joon. 13.20. ankrus seistes.) Joon. 13.22. Joon. 13.21. Võib vaadelda ka moodust, mida laev saab kasutada kahel ankrul seistes tsükloni üleminekul (Joon. 13.24.) Laeva panemist springile (Joon. 13.25.) kasutatakse lastioperatsioonide käigus lahtistel reididel, kus sel moel luuakse parda ääres seisvatele ujuvvahenditele varjuline koht. Samuti väheneb sellega laeva seegamine. Springina kasutatakse tugevat teras-trossi, mis ahtriklüüsist välja lastakse, kantakse väljapoolt ümber laevaparda ja kinnitatakse ühel Joon. 13.26. näidatud moodusel ankruketi lüli külge. Kinnituskoht peab olema ankrule nii ligidal, et ta oleks tekil siis kui kett on sisse võetud viimase võimaluseni, mis tagab veel laeva triivita
informatsioonivahetus. Veeldatud gaaside veo ohutuse tagamiseks on vajalik, et laeva- ja kaldaoperaatorid: - tunneksid üksteise seadmete põhilisi karakteristikuid - mõistaksid vastutuse jagamise vajadust - oleksid võimelised pidama üksteisega tegusat sidet. Terminali ja laeva koostöö alused on antud rahvusvahelises tankerite ja kütuseterminalide ohutusjuhendis. 53 Üldsätted Lastioperatsioonide ohutuse tagamine jaotub laeva ja terminali vahel ja lasub nii laeva kaptenil kui ka terminali vastutaval esindajal, kes lepivad omavahel kokku vastutuse jaotuses selliselt, et oleksid kaetud kõik operatsioonide aspektid. Mõlemad pooled peavad lastimise või lossimise alustamiseks valmis olema. Enne lastimise või lossimise alustamist teavitavad vastutav laeva tüürimees ja terminali esindaja teineteist omapoolsest valmidusest operatsiooniks.
annaabi.ee 
