kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse vljagi paista, enne kui on liiga hilja. Tean hte tdrukut, keda kiusati koolis ning selle tagajrjel pidi ta koguni kooli vahetama. Kik algas sellest, et ta oli mrgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle prast. Ta oli sattunud kllaltki kiuslikku klassi, kus olid kindlad liidrid ja kes siis teisi narrisid. Asi lks isegi selleni vlja, et sellele tdrukule tehti fsiliselt haiget - teda ldi ja pandi jalga taha. Ta elas seda kllaltki raskelt le, kuna tal ei olnud
üritame integreerida muulasi. Miks meie ühiskond näeb rohkem muret selles, kuidas me saaks kodusemalt panna tundma oma ühiskonnas võõramaalasi, kui oma riigi kodanike lapsi. Saan erikoolide ja klasside vajalikkusest aru, kuid kas seal ei peaks olema vaid lapsed, kes tõesti vajavadki täiesti teistsugust õpet, nagu näiteks väga sügava intellektipudega lapsed. Olgem ausad, laps on laps, olenemata oma võimekuse poolest. Lastevaheline suhtlus ja mäng on oluline, oluline on ka see et HEV laps saaks suhelda tavalastega. Me ju ei tea kui palju on tal selleks võimalust väljaspool kooli. Kui toome näiteks olukorra, kus HEV laps õpib tavaklassis, tal võib-olla raskusi mingi õppetükist arusaamisega, samas mõistavad seda tavaõpilased, eeldatavasti tekib arutlus ning lastevaheline arutelu aitab ka HEV lapse mõista õpitut. Samas võib HEV laps olla mõnes aines olla väga andekas ja seal omakorda aidata tavaõpilast.
tunnistamisega. Lisaks on osa andekaid perfektsionistid- põhjus, miks andekad lapsed ei taha pingutada. Kuid kui andekad end ei realiseeri, on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Sageli andekad ei õpi võimetel kohaselt. Üheks põhjuseks kool- mittestimuleeriv, loovust pärssiv, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumisega; teiseks kodu- ülehoolitsus, lastevaheline võistlus peres, liigpalju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli. On leitud, et andekate puhul väline surve kahjustab nende sisemist motivatsiooni märksa rohkem kui tavalaste puhul. Andekate laste puhul tasub õpetajal kriitiliselt üle vaadata oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele kokku panna, et anda õpilasele võimalus arenemiseks. Õpiraskustega õpilased. Õpivilumuste spetsiifilised häired on need mille korral normaalne
koormatud nooremate eest hoolitsemisega · Lapsed puutuvad kokku vägivallaga - perekonnas (perevägivald) - meedia vahendusel (nt. telesaated või mängud) - eakaaslaste seas või nende ümbruskonnas (nt. kiusamine) · Vanemad ei ole jaganud infot seksuaalsuse ja isikliku turvalisuse kohta · Lapsed on seksuaalselt väärkoheldud või näinud seda pealt · Lastel on ligipääs pornograafiale Mida teha, kui peres on lastevaheline väärkohtlemine · Kui lapsed on teineteise suhtes vägivaldsed, eralda nad · Pärast rahunemist, kutsu kõik lapsed kokku perearutelule · Kogu võimalikult palju informatsiooni toimunust ja tunnetest · Sõnasta probleem nagu sa seda mõistad · Aita laste koos positiivseid eesmärke seada. Nt. Vaidluse kerkimisel nad eemalduvad konfliktist ja võtavad aega rahunemiseks · Teha ajurünnak- võimalikult palju lahendusi ja viise eesmärgi saavutamiseks
Alla võimete edasijõudmise põhjusi on mitmeid. Suuresti on see ka hinnangu küsimus hindajaks on siin kas õpetaja, lapsevanem või õpilane ise. Tuntud andekate nõustaja Sylvia Rimm on esile toonud järgmisi alasoorituse põhjusi: 1) kool mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond, loovuse pärssimine, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumistega; 2) kodu ülehoolitsus, lastevaheline rivaliteet peres, liiga palju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli.Üheks alasoorituse oluliseks põhjuseks hinnatakse ootuste ja motiveerituse erinevusi. Ootused võivad olla lapse enda omad või väljastpoolt tulevad, kuid nad on igal juhul lapse jaoks olulised. Kui õpilaselt oodatakse vähem, kui ta võimeline on (lapse andekust ei ole märgatud), siis võib see tema tegevust pidurdada. Kui aga lapselt oodatakse
täiskasvanu vahelises suhtes. Võrreldes täiskasvanuga suhtlemist peab laps eakaaslasele oma mõtteid põhjalikumalt selgitama. Kui partner teda ei mõista või kui ta oma otsustes kahtleb, pöördub ta täiskasvanu poole. Laste kõnes suureneb lisaks nimisõnadele ka tegusõnade (on vaja suunata kaaslast) ja hinnanguliste omadussõnade hulk. Suhtluses aset leidev tegevuse kordamine viib lapse tähelepanu tegevuse sõnalisele taustale. Areneb sõnavara, omandatakse lausemallid. Areneb ka lastevaheline dialoog, mis esialgu on laialivalguv, kus iga laps räägib oma teemal kaaslast kuulamata (Kivi & Sarapuu 2005). Kokkuvõttes on lapse kõne arengus väga oluline roll nii laste omavahelisel suhtlemisel kui ka täiskasvanu suhtlemisel lapsega. Viimase puhul võiks juhinduda järgmistest nõuannetest (Kera 2004): Lapsega koos mängides tuleb rääkida tema mänguasjadest; kasutada lapse kõne ergutamiseks inim- ja loomakujukesi;
Isevooluteed minna lastes on kahju märkimisväärne, seega on õpetajapoolne sekkumine ja nõuanded hädavajalikud. Kui negatiivse liidri äratundmine ja tema mõju elimineerimine on igale õpetajale jõukohane ülesanne, siis hoopis märkamatud on lood nn positiivse liidriga, kes on üldjuhul õpetaja lemmik ja abiline. Illustreerivaks näiteks toome mõned väljavõtted ühe lasteaiarühma vaatlusprotokollist (Kogermann 2008). Hommikuringi moodustades tekib suur lastevaheline lööming. Anne ei mahu ringi ning hakkab nutma ja Pillet trügima. Pille ei luba Annet ringi. Õpetaja käsib Pillel Anne ringi lubada. Anne saab ringi, aga nüüd jääb Anton Pillele ette. Pille hakkab Antonit rusikatega taguma, et see teda ringist välja ei lükkaks. Anton taob Pillet rusikatega vastu ja Pille näpistab Antonit käe pealt. Anton hakkab nutma, kuid õpetaja ei pööra sellele tähelepanu. Veidi hiljem: Anne on ringist välja lükatud ning ta ei hakkagi tagasi trügima
annaabi.ee 
