Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks Helsingisse, kus oli elu lõpuni Avaldanud Kalevipoja ulatusliku proosa ümberjutustuse; luulekogu "Wilhelm Grünthali laulud" 1908; luuletuste meeleolu nukker, vahel sünge, oluline märksõna
valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust. "Buratino laulud" sisaldab ETV lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud laulutekste, raamatu teises pooles on toodud ka Taunu Aintsi noodid. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik "Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" (2002, Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia nominent) on Wimbergi, Jürgen Roosteja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste lasteluuletuste kogu. "Bootleg" (2006) on pdf-kogumik luuletusi ja mitmesuguseid muid ilukirjanduslikke lühivorme, mille ametliku avaldamise mõttekuse on autor kahtluse alla pannud, kuid mis luulest rohkem huvitatutele võivad siiski pakkuda lugemiselamust. Lasteluulekogu "Härra Padakonn" (2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi
klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk Vaher, on arvamusel, et Wimberg on liialt naiivne ning ,,täiskasvanute luule" kirjutamise asemel oleks pidanud jääma lasteluuletuste juurde. Kuid miks ei või luule olla naiivne? Wimberg on luuletaja, kes, igivana kliseed kasutades, toob halli argipäeva killukese päikest. Minu nägemist mööda on Eesti luulemaastikul liialt palju poeete, kes näevad maailma läbi trööstitusega kaetud prillide. Vastupidiselt neile kirjutab Wimberg teemadel, mis panevad inimesed muigama. Paljud Wimbergi luuletused on põimitud eneseirooniaga ning irooniaga luuletamise kohta üleüldiselt, näiteks luuletuses ,,Hakkan kõigile meeldima":
See on Söödi luule kõrgaeg, suure murrangu eelaeg ja selle ettekuulutaja eesti luules. Söödi selleaegsetest tekstidest on ajaproovile vastu pidanud romantilised eleegiad "Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind". Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule. Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. ALLIKAD Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942 Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate
autobiograafia, esimeses eelkõige luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust. "Buratino laulud" (2005) sisaldab ETV lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud laulutekste. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik "Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" on Wimbergi, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste lasteluuletuste kogu. 4 Lasteluulekogu "Härra Padakonn" (2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi sündimata, kuid kuus lühipoeemi veidi kummalisest, kuid üdini helgest ja heatahtlikust härra Padakonnast said kirjutatud. "Härra
jõulualbumis 1921. Albumi avaluuletus on nüüdseks ülstuntud "Tiliseb aisakell", mis algselt kandis pealkirja "Jõuluteel". · 1923. sai "Laste Rõõmu" toimetajaks, õpetajatöö kõrvalt tegeles sellega üle 10 aasta. · Peamiselt "Laste Rõõmu", aga hiljem ka "Lastelehe", "Laste Maailma" ja "Lugemist Lastele" veergudel on ilmunud J. Oro lasteluule paremik, millest osa jõudis juba 20-30- ndatel aastatel aabitsatesse ja lugemikesse. · J. Oro lasteluuletuste populaarsust suurendas tugevasti viisistamine (R.Päts jt). o Üldtuntud on jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid, spordi- ja mängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest- lindudest kõnelevad luuletused. o "Nääritaadi ootel", "Tiliseb aisakell", "Korstnapühkija", "Varblane", "Linnuke", "Talispordilaul", "Poiste laul". · J
Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest. Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis
Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta oli 1923 – 1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2 Kirjutas ka spordilaule, humoorikaid luuletusi lastest ja loomadest-lindudest Rohkesti esinev jutustavat elementi, nt luuletuses „Talvehommik“ Tema lasteluuletuste populaarsust suurenas viisistamise (nt Riho Pats) Raamatukaante vahel jõudis Oro lasteküürika alles 1967, pealkirjas „Hiir rätsepaks“ Lühemate luuletuste kõrval on Pro kirjutanud ka värsslugusid Oro kirjutas ka proosat Ernst Enno *Alustab samal ajal kui Sööt, aga kuulub hilisemasse põlvkonda Lastelaulud moodustavad Enno luule helgema poole Alustab Lastelehes 1902.aastal („Andi unenägu“), ilmus ka proosapalu
teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula armsate, juba mitmetele põlvkondadele lugemiselamust pakkuvate lasteluuletuste kogumik on „Meil aiaäärne tänavas“. Eelkooliealistele mõeldud luuletusi Meil aia-äärne tänavas, Hälli ääres, Hällilaul, Kitsetall jt kaunistavad Ilme Purre illustratsioonid. Oma lastevärsse nimetas „lillelalleradeks“. 58 Lev Tolstoi Aabitsajutud Eesel ja hobune- hobune ei tahtnud eeslit aidata ja eesel suri raske koorma all
annaabi.ee 
