ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia
2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike. Inimesel pole välja kujunenud kindel iseloom ning huvid. Lasteaialapseeas võid tahta saada jalgpalluriks, kuid aastaid hiljem tahad kindlalt olla arst.(Hell, I 2007). Murdeealistel on samas aga toimumas palju muutusi. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema (Hell, I 2007). Kasv
Eelmise sajandi teise poole kunstis on huvitav ka tegevusmaal ehk action painting. Tegemist on kunstistiiliga, mille puhul on teose loomise protsess võrdselt oluline või olulisemgi lõpptulemusest. Oluline on teose loomine protsess, mida on vahel muudetud ka etenduseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Action_painting). Tuntuimaks esindajaks on Jackson Pollock, kelle teosed on värvirikkad, kirjud ning haaravad pilku. Osad tema teostest võivad esmapilgul tunduda lasteaialapse kätetööna, kuid teostesse rohkem süvenedes kaob see arvamus. Selle aja kunstist on meeldejääv ka maakunst, mida loodi kõige rohkem Euroopas. Ka maakunsti puhul saab kasutada installatsiooni. Kasutatavad materjalid on kõik loodusest, mis eristab maakunsti teistest kunstiliikidest ja annab sellele keskkonnale ning loodusele mõeldes suurema väärtuse. 20. sajandi teise poole kunst on meeldejääv ja loominguline. Iga inimtüüp leiab selle
2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford. Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn. Wolf- Rüdiger Walburg. 1998. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Kokkuvõtted kahe allika kohta: Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu
Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja olla täiesti muusikakauge ega ka muusikast mittehuvituv inimene. 2. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja.
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on
ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel. Vähendades erinevusi kooliminejate ettevalmistuses väldime hilisemat haridustee katkemist; b. alus- ja põhihariduses peab keskenduma õppimisoskuse, iseseisva mõtlemise, loovuse ja õpijulguse kujundamisele. Õppe ja kasvatusalal on oluline väärtustel põhinev tegevus; c. lapsekeskse lastehoiuteenuse rakendamiseks seame pikaajaliseks sihiks õpetajate (sh eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta. 2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus: a. rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks; b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks. Peame oluliseks õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes; c
Kas õpetajad on informeeritud vanemate äraminekust? Kas see probleem on aktuaalne? Uuringu tulemused 9031 õpilase vanemadvõi vanem on läinud tööle välismaale: 61% lastest elavad ühe vanemaga 28% üksijäänud lastest elavad vanavanematega Sugulastega elavad 5% lastest Vanemate vendade ja õdedega elab 3% Sõprade ja tuttavatega 1% 78 last elab üksi 19% lastest ei ela enam oma kodus 338 lasteaialapse vanemad on läinud välismaale Laste käitumise muutumine Lapsed hilinevad kooli. Lapsi ei huvita nende õpiedukus. Külastavad tunde valikuliselt. Halvenevad suhted eakaaslastega koolis, treeningrühmades, huvialakoolides. Kujuneb hulkumine tänavatel, tegevusetus. Psühholoogilised muutused Lapsed on... muretsevad hajameelsed halvatujulised tundlikud ning muutuvad vanemate suhtes süüdistavaks
Seepärast peaksid täiskasvanud (ka sugulased, sõbrad, tuttavad) hoiduma lapsevanemate arvustamisest laste kuuldes. 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada Üks lisapingete tekitaja on lapse jaoks elukohavahetus. Lapsel, ka lasteaialapsel on oma sõbrad, kes on enesestmõistetav ja tähtis osa tema igapäevaelust. Lahutuse tormilisematel aegadel, kus vanemad ainult iseendaga tegelesid, olid just lapse eakaaslased need, kes teda mõistsid ja toetasid. Võib-olla oli lasteaialapse ainuke hooliv ja kuulav täiskasvanu lasteaiaõpetaja. Elukohavahetus, mis toob lapsele kaasa lahkumise lapsepõlvesõpradest, kooli-, huvialaringi- ja trennikaaslastest ning perekonnasõpradest, on lisapingete tekitaja. Eriti lapsele, kes ei ole hea kohaneja. On oluline, et elu lapse ümber säiliks võimalikult tavapärasena (nii palju kui võimalik). Kõik vana ja harjumuspärane on turvaline. Uue elukaaslase kiire ilmumine võib olla lapsele pettumus
annaabi.ee 
