keskpaiku sai peastiiliks barokk) - Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale) - Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid) - Linnaarhitektuur (paljuski veel keskaegne linnapilt ; suuremad ehitustööd sõdades kannatanud linnades (Narva, Tartu, Pärnu) ; eriti suuri töid tehti jõukas Narvas, kuhu rajati mitmeid barokkehitisi toomkirik, raekoda, börsimaja) e) Talupojakultuur
Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad, põhiplaanilt nelinurksed reduudid.
Õ.lk 94-124 Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa 2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast. 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, k...
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt
barokkiga. Puunikerdustega on kuulsust kogunud Tallinnas tegutsenud Christian Ackermann, kes on teinud nii kirikualtareid kui muid töid ühiskondlikesse hoonetesse. Populaarseks sai ka hauamonument-rõngasrist, mida tegid linnameistrid Varasemast rohkem tegeldi portree maalidega. Kuna oli tõestatud, et linnamüür ja tornid ei taga suurtükkide eest kaitset, hakati ehitama uut tüüpi kaitseehitisi nagu bastione. Need oli 5 nurgelised. Astangulised kindlused. Sees oli ruumi laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Selliseid ehitisi ehitati nii Tallinnasse kui ka Narva. Talupojakultuur: Talupojakultuur oli oma traditsioonidest kinnipidav ja muutused seal leidsid aset aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib ja leiva kõrvale söödi ka kala (nt soolasilk). Igapäevane leib valmis aganatega segatud teradest, mis jahvatati käsikivil või veskis. Söödi ka herneid, putru, ube. Kõige rikkam söögilaul oli kaetud pulmade ajal, aga ka jõulude ajal. Joodi pulmas mõdu,
Varasemast rohkem tegelesid Kunstnikud Portreede maalimisega 17. sajandil võeti kasutusele päikesevalguse sümbol rõngastist Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist * Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused * Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid 19 * Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale * Bastioni keskel tõusvale astangule olid paigutatud suurtükid 11. PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul
Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. Seoses raske soomustehnika ja suurtükkide laiaulatusliku kasutuselevõtmisega 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvas- tusele, laskemoonale ja mootorikütusele. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksa- maa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku-
annaabi.ee 
