mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik.Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3
eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. 3. Värvige romaani basiilika põhiplaanil need alad, mida varakristlikul ajal veel ei olnud. Kirjutage juurde nende nimetused. 4. Kõige tähtsamad romaani stiili ehitusmälestised. Täitke tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1
sajandil ahjudega puithooned. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed järgmise suurema ehitusperioodi käigus 15. sajandi alguses, mil valmis idatiib. Tööd kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult
Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. GOOTI STIIL - teravkaarsed aknad - roosaknad - põhiplaaniks ladina rist - kaks suurt torni peafassaadi kõrval - üks väike haritorn nelitise kohal - roidvõlvid - laiad aknad GERMAANI(ROMAANI) STIIL - 3 tüüpi: ühelööviline, kodakirik, basiilika - ümarkaar - lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega - kaitsekäigud - massiivsus(pidid olema ka kindluse eest) - kaunistas ornamentika - kitsad aknad - kasutati värvilist kivi 5. Too välja ristisõdade põhjused. - psühholoogilised, intellektuaalsed ja emotsionaalsed põhjused - uute piirkondade ihaldamine - kaubavahetus - Palestiina vabastamine - islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri
aastal. Enne nimetati seda ,,Uueks torniks".Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 meetrit ning seinte paksusega 4,4-6,5 meetrit, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega. Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 meetrit, idaküljel aga 22 meetrit. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 meetri paksune ja 6,8 meetri kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini.1683-1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus
hobuserauakujuline torn. Välispoolne müür ligi 2 m paksune, linnapoolne müür 1 m paksune. Torni uksel kahekordne lukustus, sest 20. sajandi alguses hoiti siin linna püssirohtu. Teisele korrusele, kus oli vangla, saab müürisisest treppi pidi. Valgustuseta, väikeste õhuavadega, käimlaga ruum, mille seintesse müüritatud raudrõngad. Kolmas ja neljas korrus olid laskeavadega ja kaminatega korrased. Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga. · Kitsetorn on torn Harjuvärava ja Kiek in de Köki vahelisel Tallinna linnamüüri lõigul. Rüütli tänava käänus asetsenud torn rajati tõenäoliselt juba 14. sajandi keskel.
otstarbe. Raekoda Raekoda asub vanalinna südamikus oleva platsi lõunaküljel ja moodustab siin tervet väljaku külge täitvat raskepärase hooneploki, mille idaküljel kerkib sihvakas minaretile sarnanev torn. Hoone on kahekordne kellerdatud ehitus; esimese korruse ees asub arkaadkäik, teise korruse seina liigendab vabas rütmis akenderida, fassaadi lõpetab kindlusarhitektuurile iseloomulike laskeavadega rinnatis. Hoone tagafassaad, mis avaneb kitsasse põiktänavasse, on hoopis lakoonilisem. Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel.
lahtised ning neil oli tugev veekindel põrand, mis oli võimeline kandma kiviheitemasinaid. Tornide laed olid kas võlvitud silindervõlvidega (suuremate tornide puhul) või siis kaetud tugevate paeplaatidega kaetud talalagedega. Rahu ajal olid lahtised ülemised kaitsekorrused kaetud harilikult ajutiste katustega, mis sõjaohu korral kiiresti lammutati. Ülemisel kaitsekorrusel vaheldusid paralleelkülgedega laskeavad tavaliselt koonduvate külgedega laskeavadega, neist esimesed olid algselt sillustega katmata. Alumis(t)e kaitsekorrus(t)e laskeavad olid harilikult koonduvate külgedega, harvemini ümara kujuga. Tornide kaitsekorruseid ühendasid müüritrepid, alumine kaitsekorrus oli harilikult ühenduses müüri kaitsekäiguga. Ühel kaitsekorrustest paiknes tavaliselt ka kamin, mille kohal torni nurgas asetses korsten. Alumisel kaitsekorrusel paiknes ka veel dansker. Väga palju selliseid torne on säilinud.
annaabi.ee 
