helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat. · 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime "kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM. · 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult valmistama koduskasutatavaid CD-plaatidele
(gregooriuse koraal, tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, itaalia laude spirituali jne.). Oleme tohutust hulgast Neitsi Maarjale pühendatud keskaja muusikast valinud välja selle, mis tundub meile kõige huvitavam ja meeldib enam. 3. CARMINA SANCTORUM - pühakutele pühendatud keskaja muusika (tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, muusika Firenze käsikirjast XIII sajandist, Calixtinuse käsikirjast jne.). See kava on koostöös Eesti Raadioga salvestatud ka laserplaadile. 4. MUUSIKA FIRENZE KÄSIKIRJAST JA ITAALIA LAUDE SPIRITUALI(XIII sajandist). 5. NOVA GAUDIA - spetsiaalne kava jõuludeks. Keskaegseid jõululaule tervest Euroopast: Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast ja Böömimaalt (tundmatud heliloojad, muusika Firenze käsikirjast, Bambergi käsikirjast, Carmina Buranast jne.). 6. MYSTERIA DOLOROSA - MYSTERIA GLORIOSA - spetsiaalne kava kannatusajaks ja ülestõusmispühadeks (gregooriuse koraal, muusika Firenze
mitte muusikapala, vaid arvutiprogramm. Praeguseks laialt levinud CD-ROM-i lugejad on avanud arvutiprogrammide levikule laia tee. Enamik praegu toodetavast tööstuslikust tarkvarast levitatakse kindlasti ka CD-ROM-i variandis. CD-ketaste suur mahutavus ja mugav kasutamine on paratamatult viinud paljud arvutikasutajad mõttele ise CD-ROM-ile oma tarkvara salvestada. Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaidon kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate.CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada 1.1.CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas. Kasutatakse ka nime CD-WO või "WORM disk". Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on
Väiksemad ja odavamad varutoiteallikad tagavad patareitoite mõneks minutiks, mis on piisav arvuti normaalseks väljalülitamiseks. Keerulisemad ja kallimad süsteemid on seotud elektrigeneraatoritega, mis võivad anda toidet mitme päeva jooksul. 75. Milline keskkond on arvutile mittesobiv? Niiske, kuum, tolmune. 76. Kuidas sa saad teha andmetest tagavarakoopiaid? Tõmmates välisele kõvakettale, mälupulgale, kirjutades laserplaadile vms. 77. Mis on arvutiviirused? Arvutiviirused on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 78. Kuidas arvutiviirused levivad? Levivad üle võrgu, veebis külastades kaitseta veebilehti, tõmmates välisele andmekandjale. 79. Kuidas vältida arvutiviirusi?
Akio Morita, klassikalise muusika suur austaja, nõudis et plaadile peab mahtuma õhtumaa muusika tähtteos -Beethooveni IX sümfoonia, mis kestab ligikaudu 70 minutit; ning selleks oli vaja 120- millimeetrist plaati. Algselt rakendati seda menetlust videotehnikas. Kõik sai alguse D. Maydoni 1971. aastal ajakirjas “Bell Syst. Tech. Journal” ilmunud artiklist, mis esitas menetluse alused. Juba 1974 demonstreeris Philips aparatuuri videokujutise salvestamiseks laserplaadile, 1978 tulid seadmed müügile. Neil plaatidel oli nii videokujutis kui ka heli jäädvustatud digitaalsignaalide jadana. Hoopis edukam oli korporatsioonide Philips ja Sony järgmine samm - laserheliplaat ehk kompaktplaat. Esimesed CD - plaadimängijad tulid maailmaturule 1982. a. lõpul ning vallutasid selle mõne aastaga, tõrjudes välja mehaaniliselt jäädvustatud helijäljega vinüülplaadid. Nende plaatide edu alus oli ennekõike ülikõrge helikvaliteet, aga ka teised
CD – („compact disc”) – laserseadmel kasutatav andmekandja, ketas Ø 115 mm (esineb ka väiksemaid (see on võimalik, kuna salvestamine algab alati plaadi sisemisest osast, kuid iga laserplaadi mängija ei suuda väiksemaid lugeda) tavaliselt mahuga 700 MB kuni 800 MB). Salvestusseadmetel on kasutatavad nii ühe- kui ka paljukordseks kirjutamiseks ettenähtud laserplaate. Suurema mahuga on DVD-plaadid. Tavaliselt on võimalik osaliselt täiskirjutatud laserplaadile veel juurde kirjutada, kuid seda üldiselt mitte üle seitsme korra. Clipboard – vt. Vahemälu [ Close ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega suletakse kasutusel olev vestlusaken ja rakendub ka vestlusaknal tehtud valik. Command: – vanematel AutoCADidel tähendas see seda, et kui käsureal on näha omaette real vaid sõna Command: , siis tähendab see, et on toimunud käsust väljumine ja arvuti ootab järgmise käsu sisestamist. AutoCAD-19.0
Kui mahajahtunud arvuti käivitamisel ilmneb ,,kinnijooksmine" alati teatava kindla ajavahemiku järel, võib rik- nenud olla protsessori jahutusventilaator (protsessor soojeneb selle aja jooksul kriitilise tem- peratuurini ning seejärel peatab töö). Mälu, protsessori ja emaplaadi vigu diagnoosivaid utiliite on mitmeid, näiteks Memtest86. Memtest86 on avatud lähtekoodiga ning selle saab paigutada testimiseks süsteemsele diske- tile või laserplaadile. Protsessori ja emaplaadi korral tuleks (kui see on võimalik) testimiseks kasutada kindlasti ka tootja poolt kaasa antud tarkvara. Mitmeid testimis- ja parandusutiliite 46 võib leida laserplaatidelt Ultimate Boot CD ja System Rescue CD. Kõvaketaste korral tulevad kõne alla kaht sorti vead: füüsilised ja loogilised. Füüsilised vead on vead ketta pinna struktuuris (teatud koht ei ole lugemispea abil enam loetav) ning neid
annaabi.ee 
